Neid vigu tasub vältida, sest kuigi inimene õpib kogu elu, muutuvad õppetunnid teatud vanusest kulukaks. Eriti pensionieas, kus reeglina raha teenimisega enam aktiivselt ei tegeleta.
1. Ei tee oma elukorralduses muudatusi
Pensionile jäädes tuleks hinnata oma senist elatustaset ning mõelda, mida peaks ja saaks muuta. Alustada tuleks eluasemest. Isegi, kui eluasemelaen on tasutud, siis pärast laste kodust lahkumist võib see ühe-kahe inimese jaoks suureks jääda. Eriti kriitiliselt peaksid oma olukorda hindama majaomanikud. Majas elamisel on palju plusse, kuid eramu vajab ka palju tööd. Siinkohal tasuks läbi mõelda, et kas vanuse kasvades jagub jõudu, abikäsi ja raha maja ülalpidamiseks. Vahest oleks mõttekam kolida hoopis kuhugi väiksemasse kohta ning ülejäänud raha kasutada muud otstarbel? Üle tuleks vaadata ka oma senised tarbimisharjumused. Tööturult lahkumisega võib nii mõnigi kulurida tarbetuks osutuda. Võimalik ka, et vanemas eas vajad hoopis teistsuguseid tooteid ja teenuseid.
2. Minnakse kohe säästude kallale
Pensionile jäämine võib luua eksliku arvamuse, et edasine elu on nüüd stabiilne ja sündmustevaene. Suuremad laenud peaksid selleks ajaks tasutud olema, pole enam tööd, mida kaotada ning arvele tiksub regulaarselt kindel summa. Tegemist on siiski unistusega, sest pensionile jäämisega elu seisma ei jää, mis tähendab, et ootamatuid väljaminekuid võib ikka ette tulla. Kuitahes suuri või väikeseid kulutusi, olgu need siis seotud kodu, tervise, lähedase või mõne mu sinu elukorraldusest tuleneva valdkonnaga, teatud summa tasub alati varuks hoida.
3. Ei vaadata üle oma investeerimisportfelli
Investeerimisega on ikka nii, et mõni projekt annab kohe tulemusi, mõni kukub kohe läbi, mõni jääb pikemaks ajaks paigale, omasoodu kasumit või kahjumit teenima. Viimane on iseloomulik väikeinvestoritele. Need on siis tavalised inimesed, kes on end teemaga kurssi viinud ning osa säästudest mõnda firmasse või mitmesse paigutanud ning jätkanud oma igapäeva töö tegemist. Pensionile jäädes aga nii mõnigi ei arvesta, et tema positsioon ühiskonnas ja finantspotentsiaal on oluliselt muutunud. Kuna hilisemas eas pole töökoha leidmine ja lisaraha teenimine kahjuks enam nii lihtne, siis soovitame oma investeerimisstrateegia ümber teha. Kui see seni on olnud agressiivne, siis vali rahulikum tempo. Vahest tasuks mõnest kohast raha välja võtta? Kas on osakuid, mida sooviksid hoopis pärandada?
4. Ei olda kursis toetuste ja maksudega
Kuna pension pole enamiku meie elu kestel aktuaalne, siis ei kiputa sellest mõtlema ka pensioniea lähenedes või juba pensionil olles. Ükskõik, kui vana sa praegu oled, soovitame tutvuda praeguse pensionisüsteemiga ning panna paika üldine plaan, millal ja kuidas soovid tööturult lahkuda. Sõltuvalt pensioniliigist, on sul omad soodustused ja piirangud, eriti, kui soovid pensionil olles ikkagi tagasi tööle minna. Erilist tähelepanu tasub pöörata ka tulumaksule ja selle piirmäärale.
5. Ei olda kursis erinevate petuskeemidega
Pensionile jäämisega aeglustub igapäevane elutempo. Paratamatult hakatakse tarbima teisi infokanaleid või väheneb info pealevool hoopiski, sest vahelduseks sooviks ringi liikuda ja teha asju, mida töö ajal teha ei saanud. Nii või teisiti ei pruugi pensionär enam tahta või olla võimeline hoidma end kursis kõige toimuvaga. Seetõttu pole vanemad inimesed tihti teadlikud viimase aja petuskeemidest. Eriti haavatavad on need, kes on ühiskonnast eemale tõmbunud ning elavad omaette.
6. Abistatakse liialt oma täiskasvanud lapsi või sugulasi
Oma lapsi, sugulasi või sõpru tuleb ikka hädas aidata, kuid piir tuleks tõmmata hädaolukorra ja mugavuse vahele. Me ei väida, et pensionile jäädes lukusta oma uks vältimaks raha kulutamist võõrastele muredele, kuid soovitame abi pakkudes jääda mõistlikkuse piiridesse. Kui sinu täisealine järeltulija või sugulane on sinust liiga kauaks sõltuma jäänud, aita tal leida võimalusi iseseisva elu alustamiseks või anna lihtsalt üks sõbralik müks õigele teele suunamiseks.
