„Veider, et hetke kütuse hind on põhimõtteliselt sama, mis 2012. veebruaris, kui Brent Oil barrel maksis 107 USD/barrel ja praegu 2017. aasta novembris (E95 on 1,239 €/L) on selle hind 62 USD/barrel," kirjutas lugeja.

2012.aasta veebruaris maksis mootoribensiini 95 liiter automaattanklates kuu keskmisena 1,357 eurot. See oli enam kui kümne sendi võrra praegusest hinnast rohkem. Novembris 2012 maksis 95 liiter automaattanklates 1,320 eurot.

Nafta maailmaturu hind on selle ajaga võrreldes peaaegu poole võrra langenud. Miks hind tanklates samavõrra langenud ei ole?

Circle K Eesti ASi mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi ütles, et mootorikütuste jaehinna analüüsimisel tuleb silmas pidada, et kütuse jaehind sõltub mitme teguri koosmõjust. Nendest suurima mõjuga on maailmaturuhind, euro ja dollari vahetuskurss ning maksud.

Kui võrrelda toornafta maailmaturu hinda viie aasta taguse perioodiga, siis on see tõepoolest langenud, mille tulemusena on langenud ka mootoribensiini ja diislikütuse sisseostuhinnad dollarites.

Siinkohal on Sassi sõnul oluline ära märkida, et bensiini ja diislikütusega kaubeldakse maailmaturul dollarites, mis tähendab, et Eesti jaemüügi hinnastamise seisukohalt avaldab meile mõju ka dollari ja euro kurss. Dollar on euro suhtes tugevnenud ning see on sisseostuhindade langust vähendanud.

Lisaks maailmaturuhinnale ja dollari ning euro kursile mõjutab jaemüügi hinda märgatavalt aktsiisimaks. Kui 2012. aastal oli mootoribensiini aktsiisimaks 422,77€ / 1000 L kohta , siis hetkel on see 512€ /1000 L kohta, mis ühe liitri mootoribensiini kohta tähendab 11 senti kallimat hinda, selgitas Sassi.

Alexela juhatuse liige Alan Vaht tõdes, et kui võtta aluseks 2012. a. veebruarikuu keskmine bensiini hind, dollarikurss ning tänane bensiini aktsiis, siis peaks tänane bensiini liitrihind olema tanklates 1,504 eurot. „Võrreldes tänase hinnaga 1,239 eurot liitrist on vahe 26,5 senti. Kui aga kütuseaktsiis peaks täna olema 2012. a. tasemel, maksaks bensiini liiter tanklates 1,130 eurot,“ rääkis ta.

Vaht selgitas, et mahukahanemise kulu tuleneb kütuse temperatuurist ning on graafikus arvestatud eilse +2 C juures. Tegemist on tema sõnul lihtsa füüsikaga. Mida madalam on välisõhu temperatuur, sest rohkem on kütus oma mahtu kaotanud ehk kokku tõmbunud. Eriti ilmekaks näiteks on Vahti sõnul kütuseaktsiis ja varumakse, mida riigile tasutakse 15 C juures, kuid talveperioodil võib kütuse temperatuur olla isegi -15 C.

"Säärane 30 kraadine erinevus tähendab aga 50 liitri korral mahukahanemist 1,7 liitri võrra (-15 C bensiini mahu korrigeerimise koefitsient on 1,03526 ehk 50 / 1,03526 = 48,3 liitrit)," rääkis Vaht.

"Tankla tankur mõõdab kliendile 48,3 liitrit ning klient on veendunud, et tankis koguse, mida oma silmaga nägi ehk 48,3 liitrit. Tegelikult tankis klient +15 kraadile taandatuna täpselt 50 liitrit, mille juures on riigile tasutud ka maksud. Kuna midagi õhku ei kirjutata, siis rehkendatakse temperatuurist tulenev mahukahanemine kütusehinna sisse," selgitas ta.

Siit võib areneda hüpotees, et suvel on temperatuur 15 kraadist kõrgem. "Ja ongi. Juulis ja augustikuus on kütuse temperatuur olnud tavaliselt +18 C ringis, mille mahu korrigeerimise koefitsient on 0,99643 ning see võetakse kütusehinna rehkendamisel igapäevaselt arvesse," rääkis Vaht.