Viimsi mehe elu tehing
Volikogu liikmel ja ärimehel, ASi Same Sport omanikul Ants Savestil oli sellel ajal aga hoopis teine mure. Tema 90ndate alguses erastatud Kirovi kolhoosi staadion keset Viimsi alevikku lagunes, sest investeeringuteks nappis raha. Staadioni kõrvale ehitatud ja samuti talle kuuluv Athena hotell seisis aga tühjana — Viimsi SPA võttis kõik kliendid ära ning räämas staadionile ei tulnud harjutama ka sportlased, kes pärast hotelli pehmes voodis võiks puhata.
Mai alguses said kaks hädalist kokku ning sündis tehing, mis võimaldab Savestil kõvasti raha teenida — maatükkide vahetus. 29. mail sõlmisidki vallale kuuluv OÜ Viimsi Haldus ning Savesti firma Same Sport lepingu, millega Viimsi Haldus andis 36 hektarit maad Savestile, saades vastu 2,8hektarilise staadioni.
Hindamisakti tegi kinnisvarabüroo Ober-Haus, kes leidis, et mõlemad maad on väärt 9,4 miljonit krooni. See teeb ringraja krundi ruutmeetri hinnaks 27 krooni.
Kolm päeva pärast lepingu allakirjutamist taotles Savest maa-alal kehtiva detailplaneeringu tühistamist. 8. juunil otsustaski volikogu taotluse rahuldada ning tunnistada kehtetuks ringraja tarbeks vastu võetud planeeringu, mis määras sihtotstarbeks sotsiaalmaa ja lubas sinna ehitada vaid spordirajatisi. Tühistamisega hakkas automaatselt kehtima eelmine planeering, mis lubab sinna ehitada eramaju.
Nüüd ei ole Savestil mingit takistust 36 hektarit elamukruntideks jagada ja maha müüa.
Ober-Hausi hindamisgrupi juhi Mare Paveltsi sõnul võiks elamukrundi toormaa ehk krunt ilma kommunikatsioonideta Viimsi poolsaare keskel maksta 100 krooni ruutmeeter. Sellise hinnaga on sarnased maad müügis näiteks Leppneemes Metsakastis. Kui Savest investeeriks ka kanalisatsiooni ja elektri toomisesse kruntide piirini, võiks ruutmeetri eest küsida juba 200 krooni.
Tagasihoidlike arvestuste kohaselt, mille järgi elamukruntidena õnnestuks maha müüa 70 protsenti omandatud maast kõige odavama turuhinnaga, teeniks Savesti firma Same Sport 25 miljonit krooni.
Savest ise tehingus midagi halba ei näe. Küll aga oskas ta oodata, et vahetuskaup võib tekitada küsimusi, mistõttu taandas ta end viimaselt volikogu istungilt, kui arutlusele tuli nüüd juba tema firmale kuuluva maa planeeringu muutmine.
“Mina seda tehingut ei tahtnud. Aga vallavanem ja volikogu esimees tulid minu juurde selle jutuga, et vallal on koolimaja jaoks maad vaja. Staadion on just ideaalne koht,” rääkis Savest.
Volikogu liikme, respublikaani Rein Madissoni hinnangul on vahetuskaubal korruptsiooni hõng juures. “Viimsis ei maksa ükski maa 30 krooni ruutmeeter. Meile räägiti muinasjuttu, et soine maa ja tahtjaid pole. See asi ei ole puhas,” kommenteeris ta.
Vallavanem Enn Sau kinnitab, et tehingud vallale kuuluva firma ja volikogu liikmele ettevõtte vahel on täiesti eetilised. “See on lihtsalt äri,” kommenteeris ta. “See oli juhus, et vallale vajaliku maa omanik juhtus olema ühtlasi vallavolikogu liige.”
Volikogu esimees, Savestiga samas valimisliidus Viimsi Ettevõtjate Liit kandideerinud Madis Saretok nendib, et vallal endal koolimajale sobivat maad lihtsalt ei olnud. Selle peale, et valla algatusel ringraja-krundile elamuid lubada ehitada, maa kinnisvara arendajale maha müüa ning selle eest kooli tarbeks sobiv krunt osta, volikogu ei tulnud.
“Munitsipaalmaa müügi ideoloogia on tänapäeval hoopis teine. Müük ei olnud meil isegi mitte teemaks,” ütles Saretok.
Valla munitsipaalasutust Viimsi Saared juhtiv Savest enda kinnitusel vahetusest kasu ei saanud, vaid hindab vallale antud staadioni eraldatud kohas asuvast ringraja-maast kallimakski. “Omavahel öeldes –sealsamas staadioni ääres müüs minu firma Alexelale maad 1200 krooniga ruutmeeter! Mina tulin vallale praegu vastu ja kannatasin kahju.”
Mida kümnete hektaritega peale hakata, ei ole Savest enda sõnul veel otsustanud.
Ka Sau rõhutab korduvalt, kuidas ärimees vallale vastu tuli. Nii et Ants Savest on lihtsalt altruistlik kodanik, kes teeb vallarahvale teene ja kannatab selle nimel rahalist kahju?
“Jah, nii võib öelda küll,” ütles vallavanem.
