Euroopa Komisjon: Eestil on oht eelarve-eesmärgist kõrvale kalduda
Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti 2018. aasta eelarvekava ELi eeskirjadega kooskõlas, kuid on oht seatud eelarve-eesmärgist kõrvale kalduda.
Komisjon on lõpetanud euroala liikmesriikide 2018. aasta eelarvekavade hindamise, keskendudes sellele, kuidas nad täidavad stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Ta on vastu võtnud kokku 18 arvamust kõigi euroala liikmesriikide, välja arvatud Kreeka kohta.
Eesti 2018. aasta eelarvekava on komisjoni hinnangul üldjoontes kooskõlas ELi eelarvereeglitega. Komisjoni prognoosi kohaselt halveneb siiski Eesti struktuurne eelarvepositsioon -1,4%-ni SKTst (2018), mistõttu võib tekkida oht, et Eesti kaldub kõrvale seatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgist. Samas on Eesti riigivõla tase jätkuvalt alla 10% SKTst, mis on madalaim võlakoormus ELi riikide seas.
Kuue liikmesriigi (Saksamaa, Leedu, Läti, Luksemburg, Soome ja Madalmaad) eelarvekavad on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega 2018. aastaks.
Lisaks Eestile on nelja liikmesriigi (Iirimaa, Küpros, Malta ja Slovakkia) eelarvekavad üldjoontes kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega 2018. aastaks. Kõnealuste riikide kavade elluviimisel võidakse mõnevõrra kõrvale kalduda nende keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast.
Viie liikmesriigi (Belgia, Itaalia, Austria, Portugal ja Sloveenia) eelarvekavade puhul on oht, et stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded 2018. aastaks jäävad täitmata. Kõnealuste liikmesriikide eelarvekavad võivad viia märkimisväärse kõrvalekaldumiseni vastavast kohandamiskavaga ettenähtud keskpika perioodi eelarve-eesmärgist. Belgia ja Itaalia puhul prognoositakse, et nad ei suuda kinni pidada ka võla vähendamise sihttasemest.
Kahe liikmesriigi (Prantsusmaa ja Hispaania) suhtes kohaldatakse endiselt stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa (st ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust).
