Euronicsi tehnikaeksperdi Meelis Väljamäe seletusel on tänapäevased nutitelerid tehniliselt nutitelefonid või tahvelarvutid, millele on suur ekraan külge ühendatud. „Inimesed kipuvad neid kasutama kui kodumasinaid - puldist sisse, puldist välja," ütleb ta.

Võimekused, tarkused ja kõikvõimalikud lisad, mis on nutitelerite sisse pandud, teevad selle süsteemi tundlikumaks, teab Väljamäe. „Telerite tehniline progress on paratamatu. Samas üritavad kõik suuremad teleritootjad teha endast oleneva, et aeglasemaks muutumist ja seadme „lolliks minemist" nendega ei esineks. Sellised probleemid on täna rohkem esinevad telefonide maailmas. Aga paratamatult esineb neid aeg-ajalt ka teleritega. Eriti just odavama hinnaklassi ja tundmatute tootjate telerite hulgas, kes ise teleri osi ei tooda ning ostavad neid odavalt sisse," seletab Väljamäe telerite anatoomiat.

Kui nutiteler „annab otsad" ega lülitu enam sisse, ei pruugi olla tegemist seadme läbipõlemise või tarvidusega mõni osa välja vahetada. Sageli võib probleem seisneda teleri liigses nutikuses, mis vajab lihtsalt väikest taaskäivitust. „On ette tulnud, et teler ei tunne pärast pikemat kasutusperioodi enam pulti ära ja seda pole võimalik sisse lülitada. Neil juhtudel võib piisada sellest, kui teleri toitejuhe seinast mõni aeg väljas hoida. Suuremate probleemide korral aitab tehaseseadete taastamine või tarkvarauuendus. Viimast peaks tegema igal juhul turvalisuse ja lisavõimaluste saamiseks, aga mitte tagantjärele probleemide lahendamiseks. Tarkvarauuendust ei paku teler põhjuseta," toonitab Väljamäe.

Kuna teler on nagu suur telefon, mis käib ka internetis, siis muudab internet selle omakorda haavatavamaks, kogudes vahemällu faile, mis võivad teleri aeglasemaks muuta. „Need on suhteliselt ekstreemsed näited, kui seade enam korralikult ei funktsioneeri, neid esineb vähe, aga paratamatult puutume nendega aeg-ajalt kokku," nendib Väljamäe.

Viimasel ajal on nende probleemidega siiski vähem kokkupuuteid, sest teleritootjad on oma platvormid üle vaadanud ning mõne aasta taguse ajaga võrreldes kõvasti seadmeid edasi arendanud.

„Nutitelerite tootjad on näinud, et mis on murelapseks ja võtnud mõned meetmed kasutusele: mõned asjad süsteemist välja visanud, teinud asja vähem robustsemaks ja lollikindlamaks. Seda probleemi ei ole, mis mõni aasta tagasi enamike tootjatega esines, et tihti, kui telekas kokku jooksis, siis USB pulga pealt pidi tarkvara uuesti üle laadima. Seda ma ei ole kuulnud, et kellelgi viimase aasta-paari jooksul juhtunud oleks. See on pigem mööduv probleem. Ka siis olid need üksikud juhtumid," ütleb Väljamäe.

Mõnel juhul on tarkus kogemusest ees ja nii on näiteks Philipsi ja Toshiba varasemate nutiteleritega esinenud teatud probleeme, kuid seda põhjusel, et nimetatud tootjate kokkupuude nutitelerites kasutatva tarkvaraga on olnud ehk lühem. „Nutindus ei olnud nende tugev külg, aga viimasel ajal on nad sellesse palju investeerinud ja tulemusi on uute seadmete puhul näha. Asjad on palju kiiremaks muutunud ja areng on silmnähtav," kiidab Väljamäe.

Et teler uimaseks ei muutuks või sootuks pulti üks hetk enam ära ei tunneks, soovitab Väljamäe aeg-ajalt korraks teler vooluvõrgust välja võtta. Nii tühjeneb teleri vahemälu. „Kui te ei kasuta nutiteleris mingeid konkreetseid äppe, siis neid ei ole mõtet sinna installida. Kui on installitud midagi, mida pole kaua aega kasutatud, siis võiks selle maha laadida," soovitab Väljamäe lisaks.

„Kui nutiteler on võrgus, siis ta võiks olla automaatse tarkvarauuenduse peal. Kui tarkvarauuendus tuleb, siis tuleb see põhjusega," toonitab Väljamäe.