Probleemides vaevelnud Helsingi metroo pikenduse hädad kestavad: ametiühing kurdab kehvade ning reisijaid ohustavate töötingimuste üle
Tualettide puudus, liiga väikesed külgpeeglid ning kehv õhukonditsioneer- need on probleemid, mis segavad Helsingi metroo Espoo pikendusel töötavaid inimesi, vahendab Yle ametiühingu ajakirja Motiivilehti.
Halvimal juhul võivad probleemid ka reisijate turvalisuse ohtu seada, kinnitavad ametiühingud.
Metroojuhid peavad peeglitest aru saama ega ükski reisija ukse vahele ei ole jäänud, kuid väikesed peeglid tähendavad, et juhtide silmad ei näe kõike.
Meeskond on kritiseerinud ka rongide kehva õhuvahetust ning juhiistmeid.
Metroo operaatori HKLi juhatuse esimees Ville Lehmuskoski selgitas, et metrood projekteerides oli algne plaan, et rongid saavad olema ilma juhita ning juhikabiinid lisati hiljem. Ta kinnitas, et ronge uuendatakse.
Üks Espoo laienduse kõige ebamugavam defekt on rongide kaugus kõige lähemast tualetist Matinkylä jaamas. Juhid peavad seal tualetti jõudmiseks kõndima 400 meetrit ning lisaks liftiga sõitma. Kokku võtab tualetis käik ametiühingute kinnitusel rongijuhil 20-25 minutit.
Lehmuskoski sõnul on elementaarne, et töötajad saavad tööl tualetti kasutada. Seda saavad nad teha, lihtsalt tuleb mõned sajad meetrid jalutada, lisas ta.
Länsimetro valmimine on olnud kui üks kannatuste rada. Helsingit Espooga ühendava metroo ehitustöödega alustati juba 2009. aastal. Mullu novembris lasti Länsimetro OY tegevjuht Matti Kokkinen päevapealt lahti, sest ilmnes, et ehitustöödega on tehtud niivõrd palju vigu, et Helsingi ja Espoo pidid leidma koguni 104 miljonit eurot vigade silumiseks ning oli selge, et plaanitud ajal ehk selle aasta alguses metroo valmis ei saa. Juba mullu oktoobris kirjutas Helsingin Sanomat, et "kogu töö on läinud täielikult untsu."
Esmalt ilmnes suuri probleeme Länsimetro tuleohutusega. Kokku on seal kasutusel 52 erinevat turvasüsteemi, mille koostoimet testiti oktoobri alguses. Ilmnes, et 12 alla lastavast tuletõkkeuksest kaks ei sulgunud korralikult, 14 samal otstarbel paigaldatud lükanduksest samuti kaks ei sulgunud täielikult. Vigu ilmnes nii palju, et isegi kahenädalase testimise ajal polnud neid võimalik parandada.
Kui Espoo 2006. aastal metrooprojekti heaks kiitis ja ka Helsingi nõusse saadi, oli jutt automaatsetest rongidest, mis sõitmiseks juhti ei vaja. Süsteem telliti Siemensilt, kuid eelmiseks sügiseks oli selge, et automaatmetrood ei tule ja tellija ja Siemens vaid süüdistasid üksteist saamatuses.
