Maksuameti juht: Naabrile Lätist alkoholi toomine on seadusrikkumine. Seaduse raamid on ameti jaoks piiratud

Ärilehes ilmus täna intervjuu maksu- ja tolliameti juhi Valdur Laidiga. Muuseas oli juttu piirikaubandusest ja sellest, milline on maksuameti roll selle piiramisel. Eraisik võib oma tarbeks teatud koguse alkoholi üle piiri tuua, aga ärilisel eesmärgil niisama mitte. Maksuameti juht nendib, et seadusest tulenevalt on neil võimalused piiratud - inimene peab ise tunnistama, et on seadust rikkunud.

Maksuamet ei ole ju ainult vaatleja rollis. Jevgeni Ossinovski on korduvalt viidanud teie tegevusetusele piirikaubanduse ohjeldamisel ja nõudnud n-ö näidispoomist vedajatele, keda oleks alust kahtlustada alkoholi Eestis edasimüümises. Kas te siis kontrollite inimesi, tõstate õllekaste autodest maha?

Saame infot, millised autod millise sagedusega üle piiri liiguvad. Kui näeme, et mõned liiguvad tõesti tihedalt, teeme pistelist kontrolli ja analüüsime. Jah, piiril käimine suureneb ja üldjuhul jäävad kogused soovituslikesse piiridesse. Meie tegevus on suunatud sellele, kui näeme, et tegeletakse äriga - tuuakse regulaarselt suuri koguseid. Seadusrikkumine on ka see, kui teie naaber teile alkoholi toob ja teie temalt ostate. Ma ei tea, kas see on inimestele pärale jõudnud. Samas muidugi ei ole me võimelised kõiki selliseid üksikjuhtumeid kontrollima.

Üks variant on teha trahve ja tõsta kaste maha, aga konkreetselt on meil 13 juhtu, kus inimesed on maksnud Eesti määrade järgi aktsiisi ära ja sõidavad edasi (summa ületab kokku 12 000 eurot - toim). Suuremad juhtumid on seotud Soome kodanikega, kes laadungitega üle lahe sõidavad. Eesti inimesed on lubatud kogustest vägagi teadlikud. (Muigab.)

Et kuigi kogused on soovituslikud, teete siiski koguste ületamise korral trahve?

Mida te nüüd täpselt küsite? Ma pean olema siin kogu konteksti arvestades oma ütlemistes ettevaatlik, mis puudutab meie kontrollitegevust alkoholikaubanduses.

Me tegutseme riskianalüüside põhjal ja eelkõige peatame autosid, mis käivad üle piiri regulaarselt ja lühiajaliselt. Neid autosid on vähe, paarisaja ringis. Aga järgmine küsimus ongi: mida nendega on võimalik teha? Kui inimene ütleb, et kasutab kaupa oma erapeoks, ja põhjendab eratarbimisega, siis seaduse raamid ongi siin väga piiratud. Me saame tegutseda siis, kui inimene nõustub, et ta on seadust rikkunud, või kui leiame kauplustest-toidukohtadest müügilt Läti maksumärkidega alkoholi.

Terves Lõuna-Eestis käib elu nii, et nädalavahetusel kogutakse tellimused kokku ja üks naabritest saadetakse Lätti poodi. Te ütlete, et nad on seadusrikkujad?

Jah, see on seadusrikkumine. Aga ma tuleksin pigem ühiskondliku moraali- ja õiglustunde juurde, sest ega ka alkoholiaktsiisi ei koguta niisama, vaid maksutuludest rahastatakse sotsiaalhoolekannet, meditsiini, haridust. Samas piirikaubanduse teke kui selline on arusaadav, sest kaupade vaba liikumine on üks EL-i alustalasid.

Loe täispikka intervjuud siit.