Kohus: Väino Pentus on varjanud oma sissetulekut ja peab nüüd ikkagi maksma oma 800 000-eurose võla

Eilse Riigikohtu lahendiga jäeti läbivaatamata Väino Pentuse võlgadest vabastamise taotlus. Nimelt on Pentus varjanud üle 10 000 euro väärtuses päevarahade laekumist. Kokku on mees suutnud nelja aastaga maksta 800 000-eurosest võlast tagasi 160 eurot.

2012. aastal eraisiku pankroti välja kuulutanud Väino Pentus peab oma võlad ise kinni maksma, sest Tallinna ringkonnakohtu tsiviilkolleegium ei võtnud menetlusse tema kohustustest vabastamise taotlust.

Eelmisel aastal esitas pankrotihaldur Martin Krupp kohtule taotluse Pentuse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks, et mees peaks ise oma võlad tasuma. Põhjenduste kohaselt laekuvad Pentuse arvelduskontole igakuiselt suured summad, aga kuna osa laekuvatest rahasummadest laekub väidetavalt päevarahadena seoses välislähetustes viibimistega, ei ole ta päevarahasid usaldusisikule üle andnud. Seega on Pentus oma sissetulekut varjanud.

Pentus ütles vastu, et ta ei ole lähetusrahade saamise fakti varjanud. Lähetusrahade puhul ei ole ka tegemist tuluga, vaid kulutuste kompensatsiooniga. Pentusele teadaolevalt on päevarahad komandeeringurahad ega ole sissetulek. Seega pole võlgnik tulusid tahtlikult varjanud.

25.05.2017 tegi Harju Maakohus määruse, millega lõpetas Väino Pentuse kohustustest vabastamise menetluse, kuna maakohtu arvates rikkus Pentus enda nimetatud kohustusi.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli võlgnikul võlausaldajate ees kohustusi kokku 819 070,88 eurot. Ajavahemikul 31.10.2012 – 30.10.2016 on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 160,03 euro ulatuses.

Selle aasta veebruari ütles Pentus kohtule, et ta on valmis tagantjärgi panustama saadud päevarahade arvelt võlausaldajatele väljamaksete tegemisse ning hüvitama neile tagantjärgi 2016. aasta eest 1 500 – 2 000 eurot. Rohkem pole võlgnikul võimalik maksta.

Samuti palus võlgnik määrata usaldusisikule üleantava summa selliselt, et talle jääks võimalus töölkäimist jätkata ja kasutada toidule kuluvat päevaraha summas 32 eurot päevas. Pentus esitas ka tõendi, millest nähtuvalt on ta saanud päevarahasid 2016 aastal kokku 10 893 eurot ning 2017 aasta jaanuaris ja veebruaris kokku 1 324 eurot.

Pentus esitas ka tõendi, millest nähtuvalt on ta saanud päevarahasid 2016 aastal kokku 10 893 eurot ning 2017 aasta jaanuaris ja veebruaris kokku 1 324 eurot.

Kohus leiab, et Pentuse taotlus ei ole põhjendatud. Kohus on juba eelnevalt selgitanud, et päevarahad on töötasunõudega sarnane sissetulek, mis on käsitletav tuluna. Seadusest tulenevalt puudub alus jätta võlgnikult alusetult varjatud sissetulekute summad välja nõudmata.

Pentuse käitumisest võib järeldada, et ta ei ole tegelikult ka peale 15.02.2017 huvitatud panustama saadud päevarahade arvelt võlausaldajatele väljamaksete tegemisse, sest ta ei ole lubatud väljamakseid võlausaldajatele teinud. Kohtu jaoks ei ole veenvad Pentuse esitatud selgitused, mille kohaselt hoiab ta võlausaldajatele mõeldud raha sularahana ja ei ole makseid teostanud, sest välismaal töötades on arveldamine keeruline.

Esiteks ei ole Pentus väitnud, et ta oleks alates kogu aja alates 15.02.2017 kuni 04.05.2017 viibinud välismaal. Teiseks ei ole tänapäeva teabe-lahenduste juures (mobiiltelefon, avalikud internetipunktid, avatud wifi võrgud jne) väljas poolt Eestit arveldamine keeruline.

Kohtu hinnangul on Pentus rikkunud võlausaldajate huve. Tema käitumisest ja suhtumisest nähtub, et tal ei ole tõsist soovi ega huvi võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku väited, et ta teadmatusest ja kogemata on andmed kõigi oma sissetulekute kohta esitamata jätnud, ei ole usutavad.

Pentuse käitumisest ja suhtumisest nähtub, et tal ei ole tõsist soovi ega huvi võlausaldajate nõudeid rahuldada.

Kriminaalasja süüdistus

Väino Pentuse tunnistas Harju maakohus 16. juunil 2016. aastal end süüdi OÜ Autorollomaksejõuetuse tekitamises, maksevõime olulises vähendamises ja püsiva maksejõuetuse süvendamises, raamatupidamiskohustuse rikkumises, võltsdokumendi kasutamises ja omastamises ning karistas teda tingimisi kahe aasta pikkuse vangistusega kolmeaastase katseajaga.

Pankrotihalduri hinnangul oli Pentuse maksejõuetuse põhjuseks talle kuulunud OÜ Autorollo pankrotistumine, mis tõi käenduse tõttu kaasa tema pankrotistumise füüsilise isikuna.

Väino Pentus oli alates 28. juulist 2008 OÜ Autorollo ainuosanik ja juhatuse liige ning 26. aprillil 2010 sai ettevõtte ainuomanikuks ja sisuliseks juhiks Siim Roode.

Süüdistuse kohaselt oli omanikuvahetuse ajaks ettevõtte majanduslik olukord väga halb ning Roode korraldas koos Pentusega vara väljaviimise ettevõttest, et vältida vara müüki võlausaldajate nõuete katteks ja vabastada Pentus võlgade isiklikust käendusest. Peamiselt puudutasid need tehingud nelja veoki ja 11 haagise väljaviimist OÜ Autorollo põhivara hulgast.

Kokku kaotas OÜ Autorollo omandiõiguse varale väärtusega vähemalt 2,36 miljonit krooni, kuid vabanes kohustustest ainult 0,88 miljoni ulatuses. Seega tekitasid Pentus ja Roode ettevõttele ligi 1,5 miljonit krooni ehk 94 000 eurot kahju.

Samuti kasutasid Roode ja Pentus süüdistuse kohaselt OÜ Autorollo raamatupidamises võltsitud laenulepinguid, et katta näiliselt kassapuudujääki ja vabastada Pentus võimalikest tsiviilõiguslikest nõuetest.