Lugu juhtus Delfi toimetusega suhelnud Xenia emaga, kes sooritas ostud Õismäe Maximas. Kaupluse sissepääsu juures asuvast sularahaautomaadist võttis naine 50-eurose ning asus meeliskaupa välja valima.

Kassas selgus, et sularaha ehtsust kontrolliv seade lükkas 50-eurose muudkui tagasi, andes märku selle võimalikust võltsingust. Xenia sõnul ei teadnud kassiir, kuidas olukorras käituda või mida teha. Kassiir kutsus kohale kolleegi, kes kontrollis raha veel korra ning teatas, et tegu on võltsinguga ja ähvardas kohale kutsuda politsei.

Politseid siiski kohale ei kutsutud. Kuna Xenia ema on Õismäe Maximas sage külaline, lasid kassapidajad tal koos rahatähega minna ning soovitasid tal sellega panka pöörduda. Swedbanki kontoris selgus hiljem, et rahatäht oli ehtne, lihtsalt kulunud. Eksis Maxima kassas kasutusel olev sularaha ehtsust kontrolliv seade. Xenia ema sai pangakontorist kulunud 50-eurose vastu uue.

Kuid Xenia pole rahul sellega, kuidas tema emaga käituti. Ema olla pärast poeskäiku endast väljas ning lausa nutma puhkenud. Vanaproua hirmutati politsei kutsumisega nii hirmsal kombel ära, et naine ei suutnud end tükk aega pärast juhtunut kokku võtta.

Xenia usub, et tekkinud olukorras on süüdi Maxima, sest raha võeti välja pangaautomaadist ja selle ehtsus sai ka hiljem kinnitatud.

Maxima: kliendiga käituti korrektselt

Maxima avalike suhete juhi Katja Ljubobratetsi sõnul käitusid kassapidajad siiski korrektselt. „Meil on hea meel, et pank kulunud sularahatähe kliendile välja vahetas. Kliendile selgitati viisakalt olukorda ning soovitati sobimatu rahatäht pangas ümber vahetada,“ selgitas Ljubobratets.

Tema sõnul on süüdistused Maxima suunal alusetud ning süüdlase otsingul tuleks hoopis Swedbanki poole vaadata. Pood lähtub oma igapäevatöös sularaha käitlemisel Eesti Panga soovitustest. Maximas kasutusel olevad pangatähtete ehtsust kontrollivad seadmed on ka Eesti Panga poolt soovitatute nimekirjas.

Swedbanki pressiesindaja Lydia Kaljundi edastusel on kõik Swedbanki sularahaautomaatides kasutuses olevad rahalugemisseadmed heaks kiidetud Euroopa Keskpanga poolt ja omavad vastavat kinnitust, mille kohta annab suurpank aru kaks korda aastas ka Eesti Pangale.

„Seega tõenäosus, et klient saab automaadist ringluskõlbmatu rahatähe on minimaalne. Ka antud juhul oli tegemist veidi rohkem kulunud, kuid täiesti ringluskõlbuliku kupüüriga,“ selgitas Kaljundi.

Kauplustes kasutuses olevate seadmete kohta ütles Kaljundi, et nende tundlikkus võib olla erinev. „Erinevatel masinatel võib olla erinev turvatase, õigsuse kontrollil tuvastavad elemendid ja tundlikkuse aste. Igal juhul on masina näol tegemist abivahendiga, mis annab märku kahtluse korral täiendava kontrolli vajadusest, mitte ei tuvasta tingimata, et tegemist on valerahaga või kasutuskõlbmatu rahatähega,“ sõnas Kaljundi.

Politsei: kahtluse korral ei tohi kliendile raha tagastada

Politsei- ja piirivalveameti põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juhi Juhan Ojasoo sõnul peaks pood kahtluse korral alati kutsuma politsei, mitte suunama klienti pöörduma panka.

„Kui müüjal on kahtlus, et ostja käes võib olla sobimatu või lausa võltsitud rahatäht, peab kutsuma politsei. Politsei saab kindlaks teha, kas raha on ehtne. Kui kõik on korrektne, tagastatakse raha selle omanikule,“ selgitas Ojasoo.