Riigiprokurör: bitcoin muudab ka kurjategija elu raskeks. Ühel päeval on amfetamiinist teenitud tulu 14 000 eurot, järgmisel päeval 8000 eurot
Riigiprokurör Vahur Verte sõnul pole bitcoin ükssarvik, mida pole võimalik kinni puuda. Näiteks keskkriminaalpolitsei on konfiskeerinud amfetamiini müügist teenitud bitcoinid.
Bitcoinidest ja muust krüptorahast on palju räägitud kuritegevuse kontekstis. Näiteks on levinud lunavararünnakud, kus peatatakse ettevõtte arvutisüsteemid ning nende taastamise eest nõutakse bitcoine. Samuti on levinud keelatud kaupade - narkootikumide, retseptiravimite, relvade - müük pimeveebis, kus kauplemine toimub bitcoinides. Ka Eestis on prokuratuur arestinud küberraha, kuid kui palju ja mida nendega edasi tehakse, ei osata veel öelda.
„Bitcoinide näol ei ole tegemist tabamatu ükssarvikuga. Kurjategijad kasutavad peitkuritegude sooritamisel, ennekõike narkootikumidega kaubitsemisel, erinevaid konspiratsioonimeetodeid, et enda tegevuse avastamist raskendada," rääkis Verte.
"Tõsi, krüptovaluuta omaniku tuvastamine ja raha liikumise jälgimine on keerukam, ent kindlasti mitte võimatu. Nii võib näitena tuua sellesuvise kriminaalmenetluse, kus keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude talituse töötajad pidasid kinni Eestis elava noormehe, kes müüs pimeveebis (darkweb) suures koguses erinevaid narkootilisi aineid. Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude üksuse abil saadi tema käest kätte ka narkootikumide müügist teenitud bitcoinid, mis on käesolevaks ajahetkeks maakohtu määruse alusel konfiskeerimise tagamiseks arestitud," rääkis ta.
Samas toob Verte välja ka olukorra, kus kriminaaltuluna teenitud bitcoine ei leita üles või on need juba ära tarvitatud. "Siis on seadusandja sellisteks juhtudeks ette näinud konfiskeerimise asendamise. See tähendab, et kui kuriteoga saadud tulu on ära tarvitatud või muul põhjusel ei ole selle äravõtmine võimalik, siis mõistab kohus välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Teisisõnu, kui kriminaaltulu oli Bitcoinides, siis võib konfiskeerida ka samas väärtuses muud vara," ütles ta.
Bitcoinide kasutamine pole Verte sõnul Eestis siiski laiaulatuslik, sest krüptoraha kursi väga suur kõikumine teeb kuritegeliku sisuga tehingust saadava kriminaaltulu ebakindlaks - ühel päeval võib näiteks kahe kilogrammi amfetamiini müügist teenitav üks bitcoin olla väärt 14 000 eurot, ent järgmisel päeval võib see olla väärt üksnes 8 000 eurot. Seetõttu eelistavad ka kurjategijad pigem kasutada stabiilsemaid vahendeid, näiteks eurosid või väärismetalle.
