Pank hoiatab netipetturite eest, kes ennast sümpaatsete välismaalastena esitlevad ja laenu küsivad
Paraku leidub alati inimesi, kes petturite õnge lähevad. Põhjusi on erinevaid. Swedbanki rahaasjade teabekeskus selgitab, et näiteks on inimene rahahädas ja loodab lubatud suure teenimisvõimaluse abil oma probleemid lahendada või ollakse lihtsalt liiga heausklikud. Petturid suudavad sageli jätta endast väga usaldusväärse mulje. Nad on viisakad ja lahked ning kasutavad ametlikke kirjablankette jne. Samuti rõhutakse ajafaktorile ja kiirustatakse inimest tagant.
Viimasel ajal on sagenenud inimeste abivalmiduse ja hea tahte kurjasti ära kasutamine. Inimesi üritatakse veenda raha välismaale kandma, et kedagi erinevatel põhjustel abistada. Näiteks saadetakse e-kiri, kus palutakse raha raskelt haigestunud lapse ravimiseks või muu hädasolija abistamiseks.
Palju on ka juhtumeid, kus tutvutakse Skype’i teel sümpaatse välismaalasega ja pärast paarinädalast vestlust satub uus online tuttav väidetavasse hädaolukorda ning palub endale raha kanda. Levinud on see, et hädasolija ei küsi lihtsalt raha, vaid nimetab seda laenuks. Sel juhul antakse lubadus raha esimesel võimalusel tagastada, kuid seda ei juhtu.
Kui juhtub, et inimene on ise väidetavale abi vajavale inimesele raha üle kandnud, on hiljem väga keeruline seda tagasi saada. Selleks, et juba ülekantud raha kätte saada, peab saaja pank petturilt nõusoleku saama. Üldjuhul võtab aga pettur raha koheselt kontolt välja ja sellega väheneb raha tagasisaamise võimalus märgatavalt.
Enne raha kandmist välismaale võõrale isikule tuleks hoolikalt mõelda, kas tegemist on usaldusväärse inimesega. Vajadusel küsi nõu lähedastelt ja guugelda isiku nime. Nii võib erinevatest foorumitest ja lehekülgedelt leida infot selle kohta, kas isik on see, kes ta väidab end olevat.
Juhul, kui oled kelmuse ohvriks langenud, tuleks pöörduda politsei poole.
