Täna toimus kohtumine HKSCan Estonia juhatuse, Rakvere lihatööstuse ametiühingu ja riikliku lepitaja vahel, mille tagajärjel lepitusprotsess lõpetati, kuna osapooled ei olnud kompromissiks valmis.

"Edasi on tööandjatel õigus korraldada töösulg ja töötajatel streik. Muidugi järgides Eesti vabariigi seadusi ehk streigist tuleb ette teatada kaks nädalat," ütles Virkebau.

Kas lootsite et asi lahendab?

"Ma ei oodanud, et tänane kohtumine annaks lõpliku lahenduse, aga ma ei oodanud ka seda, et meil ei tule mitte mingit lahendust. Ma lootsin, et tänase kohtumise järel pooled lähenevad oma arvamustes," vastas ta.

Põhjus, miks olukord ei lahenenud, oli riikliku lepitaja sõnul see, et osapooled rääkisid teineteisest mööda. "Tapaliini töötajad rääkisid konkreetselt nende palgatõusust ja tööandja rääkis kogu Rakvere lihatööstuse palgatõusust alates 1. aprillist," ütles ta.

"Ma olen osalenud kahe- ja kolmepoolsetes läbirääkimistes viimased 20 aastat. Seal hulgas ka väga suurtes ettevõtetes. Ma pean nentima, et Rakvere lihatööstuse tapamaja töötüli oli üks kõige raskemaid minu praktikas," sõnas Virkebau.

Põhjuseks oli see, et osapooled olid küllalt kindlalt oma positsioonides kinni. "Ka see, et pole kogemust tööandjatega töötajatel omavaheliseks taoliseks suhtluseks. Osapooled peaksid saama sotsiaalseteks partneriteks, kes jagaksid omavahel olulist teavet," ütles ta.

Samas täiesti tühja lepitus ei läinud, sest kolm soovitust võeti vastu, mis puudutasid kollektiivlepingut, info ja kommunikatsiooni korrastamist ja keskastme juhtide täiendõpet, et juhtimise kvaliteet oleks parem. "Tundub, et vastamata küsimused kuhjusid mitmeid aastaid ja oktoobris lahvatas leek," põhjendas lepitaja.

"Taolises töösõjas võitjaid ei ole. See ei ole hea kummalegi poolele. Küsimus pole ainult HKScan Estonias. Ma ei tea milline on suure kontserni poliitika."

HKScani tegevjuht Jari Latvanen ütles intervjuus Postimehele, et streik võis saada alguse väljaspool Rakvere lihatööstust. "Minul pole mitte mignit alust arvata, et see nii on. Ma arvan, et see on otseste ülemuste tegemata töö ja nende ebaprofessionaalsus," ütles Virkebau.

"Inimesi pole piisavalt austatud, neist pole lugu peetud ja nende soovidega pole arvestatud. Ükskõik kui palju sa palka tõstad, midagi ei muutu, kui teine pool on korrast ära. Rahaga ei saa halba suhtumist kinni maksta," sõnas ta.