Eesti ettevõte arendab mehitamata helikopterit

Euroopas on üksteist miljonit kilomeetrit elektriliine, millest enamuse seisukorda kontrollitakse jalgsi, läbitavamates kohtades sõidukiga ning vaid kahe protsendi ulatuses mehitatud kopteri või lennukiga. Töö on ajakulukas ja kallis, kuid Eesti iduettevõte Hepta Airborne on arendamas lahendust, mis teeks võrgu- ja konsultatsiooniettevõtete elu märksa kergemaks.

Hepta Airborne arendab õhuseire töödeks mehitamata kopterit, sensoreid ja tarkvaraplatvormi, mille abil teostada õhust seiretöid – lähiregioonis sellise teenuse ja tehnoloogia pakkujad puuduvad. „Idee sai alguse, kui kasutasime seiretööks mehitatud kopterit. Kopteri töötund on aga kallis, mistõttu hakkasime otsima viise, kuidas seiretöid efektiivsemalt teha. Kuigi kaalusime nii satelliite, liiniroboteid kui akudel põhinevaid droone, jõudsime lõpuks autonoomselt töötava mehitamata kopteri lahenduseni,“ selgitas Hepta Airborne tegevjuht Henri Klemmer.

Prototron andis hoogu
Kuidas aga jõuda ambitsioonikast ideest lahenduseni? Ettevõte kandideeris edukalt Prototroni rahastusse, kust õnnestus prototüübi arendamiseks saada 7000 eurot. Raha oli kindlasti abiks, kuid Klemmeri hinnangul oli märksa olulisemaks toeks rahastu tugistruktuur ja mentorlusprogramm.

„Need teadmised, mis punt insenere sealt eelkõige ärilises mõttes sai, on olnud kuldaväärt. Ilma saadud teadmisteta ilmselt nii kiiresti me täna edasi ei liiguks,“ ütles Klemmer ja lisas: „Sotsiaalmeedias on sageli postitused stiilis: kas viis miljonit dollarit või aasta Bill Gates’i töövarjuna?! Mina oleks täna tänu Prototronile kindlasti töövari ja loobuksin viiest miljonist.“

Prototonilt saadud kogemused ja toetus, laenud ja omanike projekti paigutatud rahastus – kokku hinnanguliselt 600 000 eurot – on olnud suur kulu, kuid tänaseks on masin ja tarkvaraplatvorm valmis ning esimesed huvilised olemas.

„Oleme veendunud, et iduettevõtja võiks ideetasandil rahastuse kaasamise asemel eelistada töötavava prototüübi valmis ehitamist ning selle abil esimese käibe tekitamist. Olgu see toode kasvõi n-ö poolvalmis ja arendusjärgus, aga kui klient on nõus asja või teenuse eest maksma, on rahastuse kaasamise tõenäosus kindlasti parem,“ lahkab Klemmer oma ärifilosoofiat.

„Meil on täna valmis prototüübid. Plaanime neid järgmised üks kuni viis aastat aktiivselt kasutada ja juba teenust pakkuda, mitte põletada üksnes raha arendamisele. Selline strateegia annab kiiresti teadmise, mida kliendid vajavad ja samas mõtteid meile endile, mida peame edasi arendama. Kui oleme selle perioodi läbi teinud, alles siis ehk loobume teenuse osutamisest täielikult ja tegeleme vaid kopteri, selle tarkvara ja sensoritest koosneva tehnoloogiaplatvormi müügiga,“ lisas Klemmer.

Erinevalt tavapärastest droonidest märksa pikem lennuaeg
Hepta Airborne ehitatud droon püsib õhus kuus tundi ja suudab läbida 600 kilomeetrit. Droon töötab ja kogub infot elektrivõrkude kohta autonoomselt, mis tähendab, et inimesed ei pea seda juhtima. Sisuliselt piisab nupuvajutusest ja masin asub ise tööle.
„Droone arendavaid ettevõtteid on teisigi, see iseenesest ei ole midagi revolutsioonilist, kuid meie arendame kogu paketti alates kopterist lõpetades tehnilise analüüsi platvormi ja sensoritega,“ selgitab Klemmer. „Klient ei taha drooni, vaid tahab lõppinformatsiooni. Eesmärk on, et kogu protsess oleks maksimaalselt automatiseeritud ja sensorid, mis kopteri külge lähevad, võimalikult lihtsalt paigaldatavad.“

„Sisuliselt on kümne aasta perspektiivis meie eesmärk, et võrgu- või konsultatsiooniettevõttes töötav inimene istuks hommikul kohvilaua taha, vajutaks nuppu ja mitu kopterit sõidavad korraga välja tööd tegema, tulevad tagasi, laevad andmed serverisse ja arvutid hakkavad analüüsima. Inimressurss on vaid järelkontrolli tarvis,“ lisas Klemmer.

Rõhk õhuliinide seirel, kuid kasutusotstarbeid teisigi
Ettevõtte näeb platvormi põhilist kasutusotstarvet õhuliinide seirel, kuid ei välista otseselt teisigi majandusvaldkondi. „Meil on esimesi huvilisi näiteks korrakaitseorganisatsioonidest, metsandus- ja põllumajandusvaldkonnast, samuti teadusasutustest,“ ütles Klemmer.
„Huvilisi on olnud ka välismaalt– meil on Norra koostööpartner, kes praegu teeb liinide läbikäimist jalgsi ja on platvormist väga huvitatud. Üldiselt tehakse lähiregioonis selliseid teenuseid kopteritega või jalgsi,“ sõnas Klemmer.

2012. aastal Swedbanki, Tallinna Teaduspargi Tehnopol ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt asutatud rahastu Prototron eesmärgiks on toetada alustavaid ettevõtjaid ja leiutajaid rahaliselt esimese töötava tootenäidise ehk prototüübi väljatöötamisel. Prototroni rahastule on senistes taotlusvoorudes esitatud enam kui 2800 nutika idee, mis on järgnevates investeerimisvoorudes kaasanud üle 16 miljoni euro.