Mida peab võlausaldaja jälgima, et saneerimine ei kujuneks võlausaldajate kottimiseks?
Nädal tagasi ilmunud artiklis sai mainitud, et saneerimist on peetud „võlausaldajate kottimiseks kolmes vaatuses“. Kuigi mina seda arvamust päris ei jaga, vaataksime tänases artiklis lähemalt, mida tasuks saneerimisse sattunud võlausaldajatel tähelepanelikult silmas pidada, et saada saneerimismenetluses oma nõue võimalikult suures määras rahuldatud.
Tutvu kindlasti saneerimisnõustaja poolt saadetavate dokumentidega ja vasta tähtaegselt!
Juhul, kui te olete kogemata sattunud mingisse saneerimismenetlusse võlausaldajana, peaksite te sellest teada saama saneerimisnõustaja poolt saadetavast teatest. Saneerimise algatamise kohta ei avaldata teadet Ametlikes Teadaannetes, nagu seda tehakse pankrotimenetluse algatamisel või pankroti väljakuulutamisel. Vastavalt seadusele peab saneerimisnõustaja võlausaldajaid saneerimismenetluse algatamisest teavitama. Dokument, millega saneerimisnõustaja seda teeb, on saneerimisteade.
Saneerimisteates peavad muu hulgas olema ka andmed võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude (nt viivis, leppetrahv vms) suuruse kohta. Info nõuete suuruse kohta saab saneerimisnõustaja saneeritava ettevõtte raamatupidamisest. Saneerimisnõustaja annab saneerimisteates võlausaldajale ka tähtaja, mille jooksul võlausaldaja peab saneerimisteatele vastama - seda juhul, kui ta ei nõustu saneerimisteates välja toodud nõude suurusega. Võlausaldaja poolt saneerimisteatele tähtaegselt vastamata jätmise tagajärg on, et võlausaldaja loetakse nõude suurusega nõustunuks. Kui saneerimisteade toob nõude suuruse õigesti välja, ei ole iseenesest probleemi. Kui aga saneerimisteate järgne nõude suurus erineb võlausaldaja poolt arvatavast nõude suurusest, tuleb saneerimisteatele kindlasti tähtaegselt ja korralikult vastata!
Toome sellise näite: Oletame, et mingil võlausaldajal on saneerimisele läinud ettevõtte vastu juba mõnda aega nõue 100 000 eurot. Vastavalt lepingule on kogunenud ka 5 000 eurot viivist. Nüüd saab see võlausaldaja saneerimisteate, milles on võla suuruseks märgitud nt 70 000 eurot ja viivis on üldse ära unustatud. Juhul, kui võlausaldaja nüüd ei vasta saneerimisteatele, loetaksegi, et õige nõude suurus on 70 000 eurot (e mitte 100 000 eurot) ja viivist ei ole. Hiljem nõude suuruse üle vaidlema hakata on muidugi võimalik, kui äärmiselt tülikas ja tegelikult ei pruugi lõpptulemus olla ka ennustatav. Ja see ei ole piisav, kui võlausaldaja juht lihtsalt helistab saneeritava ettevõtte juhile ja telefoni teel räägitakse asi nö selgeks. Saneerimisteatele tuleb kindlasti samas vormis vastata, telefonivestlusest ei jää maha sisuliselt mingit jälge. Ühe lihtsa tegematajätmisega võib see võlausaldaja toodud näite puhul kaotada 35 000 eurot.
Kusjuures, see vahe ei pruugi olla üldse tulnud sellest, et võlgnik on (paha)tahtlikult soovinud võlausaldajat petta. Arusaamatuse võib põhjustada nt segadus mingite saatelehtedega, üleandmise-vastuvõtu aktidega, raamatupidaja tähelepanematus, dokumentide kadumine vm inimlik faktor.
Olgu siinkohal läbi räägitud ka olukord, kui võlausaldajale üldse ei saadeta saneerimisteadet. Sellisel juhul tekib olukord, kus seda võlausaldajat ei saa saneerimismenetlusse üldse kaasata. See tähendab omakorda seda, et selle võlausaldaja nõuet ei saa ka nt vähendada või ajatada. Võlausaldaja perspektiivist ei pruugi see olla üldse halb. Kui võlausaldajat ei teavitata saneerimismenetluse algatamisest, kui talle ei saadeta saneerimisteadet ja/või saneerimiskava, siis ei saa tema suhtes ka saneerimisabinõusid kohaldada. Teisisõnu ei saa tema nõuet saneerimismenetluses ei vähendada ega ajatada ja selle nõude osas ei teki saneeritaval ettevõttel ka kohtulikku kaitset. See võlausaldaja saab nõuda oma nõude rahuldamist edasi, nii nagu saneerimist ei oleks üldse olemas.
Järgmine dokument, mille saneerimisnõustaja peaks võlausaldajale saneerimismenetluse edenedes saatma, on saneerimiskava. Saneerimiskava koos kaaskirjaga saadetakse võlausaldajale umbes 3-5 nädalat pärast saneerimisteadet. Saneerimiskavas peaks muu hulgas olema selgelt välja toodud, millal ja millises mahus kavatseb saneeritav ettevõte võlausaldaja nõude rahuldada. Sarnaselt saneerimisteatega tuleks saneerimiskava tähelepanelikult läbi lugeda. Tihti saab saneerimiskavast aimu, miks ettevõtte üldse saneerimisolukorda sattus või kui reaalne on, et saneerimine saab olema edukas.
Igal võlausaldajal on võimalik saneerimiskava vastuvõtmise osas hääletada. Saneerimiskavaga kaasas olev kaaskiri peab seadma tähtaja hääle andmiseks, samuti selgitama, kuidas võlausaldaja hääletada saab. Juhul, kui võlausaldaja toetab saneerimiskava vastuvõtmist, tuleb hääl anda kaaskirjas selgitatud viisil ja tähtajaks. Kui võlausaldaja jätab hääletamata, loetakse vaikimisi, et võlausaldaja on saneerimiskava vastuvõtmise vastu. Niimoodi võib jääda vastu võtmata võlausaldajale sobiv saneerimiskava, mille tulemuseks võib olla, et võlausaldaja võimalused oma raha tagasisaamiseks vähenevad oluliselt. Seda nt seetõttu, et saneeritava ettevõtte pankrotimenetluses on nõude rahuldamise võimalused enamasti oluliselt väiksemad.
Järgmises artiklis kirjutame lähemalt sellest, miks võiks just saneerimismenetlus olla eelistatud nii ajutistes makseraskustes olevate ettevõtete, kui võlausaldajate poolt.
