Jõuluturu külaliskauplejad keelega hädas: inspektsioon leidis 12 majakest, kus eesti keelega hakkama ei saa

Keeleinspektsioon kontrollis kaebuse peale Tallinna jõuluturu müüjate keeleoskust ja avastas, et 12 müügikohas ei suudetud tagada eestikeelset teenindust. Turu korraldaja sõnul suudeti 11 rikkumist teise kontrolli ajaks eemaldada, kuid küsib, kas külaliskauplejatele peavad kehtima nii ranged keelenõuded?

Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ütles, et inspektsioonile laekus kaebus jõuluturu müüjate keeleoskuse kohta. Kaebuse esitaja väitis, et jõuluturu viies erinevas müügikioskis ei räägita eesti keelt, kliendiga suheldi inglise keeles ja käeviibetega.

"Selle kohta, kas tegemist oli Eestist või mujalt pärit müüjatega, me teavet ei kogunud, küll aga tuvastasime, et 12 müügikohas ei suudetud tagada eestikeelset teenindamist, kuna kauplejad ei osanud piisavalt eesti keelt," ütles Tomusk.

Seejärel teavitati kontrolli tulemustest jõuluturu korraldajat, kelle ülesanne on tagada turul eestikeelne teenindamine. "Me ei teinud ettekirjutust, vaid saatsime jõuluturu korraldajale märgukirja palvega tagada seal eestikeelne teenindamine," lisas ta.

Jõuluturu töötajatele kehtib Tomuski sõnul sama nõue, mis kehtib kõikidele teenindus- ja müügitöötajatele, kes peavad oskama eesti keelt vähemalt B1-tasemel. "Ajutiste töötajate puhul ei ole mõistlik teha neile ettekirjutusi, tööandjal on võimalik lahendada probleemid töökorralduslike meetmetega, nagu seda tehakse näiteks mitmetes Maxima kauplustes. See tähendab seda, et kui üks töötaja jääb eesti keelega hätta, tuleb teine appi. Sellega on eestikeelne teenindamine tagatud ja olukord mõistlikult lahendatud," selgitas ta.

Jõuluturu korraldaja: teise kontrolli ajaks olime parandanud 11 rikkumist

Tallinna jõuluturu korralaja Vanalinna Turud OÜ juhatuse liige Diana Harusoo sõnul rendib korraldaja majakesed kaupmeestele, kellega sõlmitakse lepingud, kus on kirjas, et nad peavad tagama müüjate piisava eesti keele oskuse. Osad kaupmehed müüvad ise ja osad võtavad endale müüjad.

"Keeleinspektori teise kontrolli ajal oli 12 veast 11 juba parandatud. Iga aasta kontrollitakse meid ja enamasti on inspektsioon meiega rahul. Eks kirjavigu tuleb siltidel ikka ette ja me oleme tänulikud, et inspektsioon sellele tähelepanu juhib," ütles Harusoo.

Rikkumised tulevad enamsti külaliskauplejate tõttu. Nendega sõlmitakse lepingud, et pakkuda mitmekesisemat kaupa, mida Eesti müüjad ei paku. "Näiteks sellel aastal on meil Ukrainast, Peterburist, Valgevenest müüjad ja mõned kauplejad Lätis ja Leedust. Ma saan aru, et seadus nõuab eesti keele oskust, kuigi külaliskaplejate puhul on seda keeruline tagada. Keeleinspektsioonil on kindel tase, mida nad nõuavad ja millel on suhteliselt ranged nõuded," ütles ta.

Harusoo sõnul kontrollis ka korraldaja külaliskauplejaid ja nende keeleoskus on üllatavalt hea. "Jah, nendega ei saa eesti keeles lobisema jääda, aga nad oskavad selgitada kauba sisu ja hinda, mis on kliendile kõige olulisem. Mõned lätlased ja leedukad, kes on mitu aastat meil müümas käinud, oskavad juba elementaarsed asjad selgeks teha," ütles ta.

"Külaliskauplejad pole siin aastaringselt, kas tõesti on vaja, et nad oskaks soravat eesti keelt? Ka vanalinna restoranides kohtab inglise- ja venekeelset teenindust, kus klient riigikeelega hakkama ei saaks. Muidugi meie kaebamaja ei lähe," ütles ta.