Vorst vorsti vastu: EELK jätab Niguliste kiriku riigile, kui saab vastu okupatsioonikahjude hüvitise
Valitsuse täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on edaspidi usuühingutel võimalus taotleda toetust okupatsiooniga ning sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks. Esimesena ja loetud päevadega esitas taotluse rahandusministeeriumile EELK, kes soovib saada toetust 6,8 miljonit eurot. Lähiajal võib sarnase soovi esitada ka Eesti Apostlik-Õigeusukirik.
Mitu allikat kinnitasid ERR-ile, et omandireformi reservfondi määruse muutmise ja uue kompensatsioonimehhanismi loomise taga on tegelikult põhimõtteline kokkulepe, et EELK loobub Niguliste kiriku tagastamise soovidest. Aastate jooksul on EELK soovinud nii kiriku tagastamist või siis kompensatsiooni selle eest. EELK taotlus on saadetud rahandusministeeriumi, kust see võib valitsuse lauale otsustamiseks jõuda juba järgmisel nädalal.
EELK peapiiskop Urmas Viilma kinnitas ERR-ile, et selline põhimõtteline kokkulepe tõesti on ja ta loodab, et valitsus teeb otsuse juba lähiajal.
Tallinna volikogu liige Jaak Juske kirjutas ka arvamusloos, et Viilma pöördumine tõukus valitsuse plaanist kasutada omandisreformi reservfondi vaba raha tagastatud ehitismälestiste säilitamise tagamiseks. "Ja just selleks võinuks kirik riigilt ka raha küsida. Tunnistades seejuures ausalt, et see on hind, mida tahetakse saada Niguliste kiriku omandivaidlusest loobumise eest. Selle asemel hakati aga ajama juttu nõukogude võimu kannatustest, uute kirikute ehitamisest ja teiste kiriku põhikirjaliste ülesannete täitmisest puuduolevast rahast."
Tõsisem vaidlus Niguliste kiriku üle algas 2001. aastal, kui EELK pöördus hoonet valdava Eesti Kunstimuuseumi poole, et hoone tagasi saada. 2013. aastal esitas EELK kultuuriministeeriumile arvamuse, et kui kirikut neile ei tagastata, siis peaks riik maksma kirikule koguni 37 miljonit eurot kompensatsiooniks.
