“Vähesed oskavad objektiivselt seletada, kuidas pensionifondid ja indeksfondid raha teenivad või miks aktsiahind täna üles või alla liikus,” ütleb Pärtel Tomberg. “Märksa lihtsam on seletada, kuidas teenib inimene tulu laenuportfellist – näiteks antakse välja 1000 laenu, sellest 100 inimest ei maksa tagasi, kuid ülejäänud maksavad. Need ülejäänud maksavad laenu intressiga ja sellest teenibki investor tulu, mis katab ka maksmata laenude kahjumi. Me räägime investeerimisest lihtsustatud kujul – tule kogu ja kasvata. Panagahoiusel istuv raha võrdub teenimata jäänud tuluga,” on Pärtel konkreetne.

Kui Pärtel 2007. aasta lõpus internetiavarustesse laenuturu asutas, räägiti temast kui noorest finants- ja IT-geeniusest, kes asub pankadelt raha ära võtma. Jutt oli suur, vähesed uskusid tollal laenuturu võimalikkusesse sellisel kujul. Skeptikud arvasid, et tegemist on järgmise start-up-haibiga. “Algus oli rabe nagu algused ikka, aga kümne aastaga olen palju õppinud. Bondora on alles poolel teel, esimene etapp on läbitud – ettevõte on kasumis, Eestis oleme väikelaenude turul parimate pakkujate seas ja meil on tekkinud üle maailma kindel baas investoreid, kes meid usaldavad,” sõnab Pärtel.

Just välisinvestorite kiire kasv on andnud Bondora meeskonnale kindluse, et põhifookus äri arendamisel läheb Eestist välja. Bondoral on praegu investoreid kokku 85 riigist – Eesti järel teisel kohal on Saksamaa. Kümneaastase ajalooga Bondora on ühena vähestest kasvanud start-up’ist välja kasumlikuks finantstehnoloogiaettevõtteks kogu Euroopas.

“Meie äri on igas mõttes piirideta – investeerimine toimub riikideüleselt ja mitte miski ei piira meil kasvamast, kus iganes me ka potentsiaali ei näe,” jätkab Pärtel. Bondora jaoks on Eesti kodu, siit käib juhtimine ja arendus, aga turg on globaalne. “Meie töövahenditeks on meie pea ja internet. Seega päriselt, no limits!”

Tõsiseltvõetava globaalse äri potentsiaali kinnitavad praegused 85 riigist tulnud investorid. Viimase aasta suurim kasv on tulnud aga Saksamaalt, moodustades 19% Bondora aktiivsetest investoritest, aga ligi 60% uutest investoritest. “Keskmine saksa investor alustab Bondoras 800 euroga, lisades seejärel iga kuu oma kasvukontole juurde ca 200 eurot. Kui on tark koguja, siis on ta plaan vähemalt viis aastat, mis omakorda tähendab seda, et perioodi lõpuks on ta kokku kogunud 16 150 eurot, millest kasum 3 350 eurot. Ja ma arvutasin praegu konservatiivse kasvuga 9% aastas, paljud kliendid teenivad Bondoras tegelikult üle 12%,” teeb Pärtel kiire näitliku arvutuse statistika põhjal, mis talle detailselt reaalajas sisse tuleb. Bondoras tehakse otsuseid ainult numbriliste tõestuste põhjal.

“Bondora ei ole ja ei saa traditsiooniliseks pangaks. Ilmselt peame küll laenuäri laiendamiseks ühel hetkel pangalitsentsi taotlema, kuid see on minu jaoks pelgalt tehniline detail, sest me oleme oma tegevuses juba praegu nagunii kordades läbipaistvamad kui pangad. Bondora on ja jääb kanaliks, mis aitab nii pangakontol või sukasääres seisvat raha omavat inimest kui ka laenuvajadusega inimest – kõik saavad paremat teenust, kui nad saaksid meie konkurentide juures. Meie tuleviku ideaalmudel on see (võtab taskust välja oma nutitelefoni) – siin on kaks nuppu, millest üks ütleb “investeeri laenudesse” ja teine “võtan laenu” – esimest neist kasutab Jörg Saksamaalt ja teist Jussi Soomes.”

Laenuturu Airbnb

Viimase poole aasta statistika näitab, et kõige mõjusam viis investorite hulga kasvatamisel on sõprade soovitus. Soovituse kaudu tulnud uus investor alustab igasuguste kuludeta, saab lisaks Bondoralt stardikapitali ja soovitanud sõber teenib omakorda 30 päeva jooksul 5% tulu sõbra tehtud sissemakse pealt.

Pärtel selgitab, et soovituspõhine müük toimub Bondoras samadel põhimõtetel nagu leiab endale uusi kliente Uber või Airbnb: “Meil on investoreid, kes teenivad tulu ainuüksi selle pealt, et nad tegelevad aktiivselt uute investorite leidmisega. Saksamaal on selliseid tegelasi, kes teenivad aastas kümneid tuhandeid eurosid tulu ainult läbi soovituste,” toob ta näite ja lisab, et eestlastel oleks ka aeg sel viisil raha teenima hakata.

“10 aastat stabiilset kasvu, 85 riigi investorid, üle 100 miljoni antud laene on Bondora usaldusväärsuse nurgakivid. Meie töö Bondoras jätkub, kuniks tulutult seisev raha on teenima pandud,” lõpetab ta.

Bondora alustas oma tegevust ja arendamist 2007. aastal ja tuli turule 2009. aastal. Septembris täitus
, millest 28 protsenti on Eestist ning 72 protsenti mujalt, kokku 85 riigist. Suurimad riigid on Saksamaa, Inglismaa ja Šveits. Bondoral on praegu kokku ligi 30 000 investorit, kes on teeninud nüüdseks kokku üle 16 miljoni netotulu. Laene väljastatakse kolmes riigis (Eesti, Soome, Hispaania).


2017. aastal jõuti kasumisse. Eeldatav aastakasum on üle poole miljoni euro.

Lisainfot Bondoras raha kogumiseks ja kasvatamiseks www.bondora.com.

Tähelepanu
Tutvu teenuse tingimustega www.bondora.com kodulehel, vajadusel konsulteeri asjatundjaga.

Jaga
Kommentaarid