Sel kevadel tellis klient enda Mazdale radiaatori vahetuse ja käigukasti õlivahetuse firmalt nimega Tesson Pärnu OÜ, mille alla kuulub remonditöökoda Carstop, ja maksis tehtud tööde eest 729 eurot.

Neli kuud hiljem lakkas autol käigukast töötamast. Selle peale pöördus klient ühte teise autokeskusesse, kust selgitati, et käigukasti oli juba ammu sattunud auto jahutusvedelik. Samuti sai ta autokeskusest teada, et õlivahetusega ei olnudki võimalik tema vigast käigukasti korda teha.

Autoomanikule oli aga tema enda väitel töökojast selgitatud, et õlivahetusega enam käigukast ei kahjustu. Juhtus aga vastupidine olukord, sest käigukast oli nüüd katki. Töökoda ise selgitas aga hiljem, et nemad midagi sellist ei öelnud ja nad mainisid juba auto remonti võtmisel, et õlivahetus on kasutu. Remonttööd aga tehti sellegi poolest.

Töökoda ja autoomanik ei saavutanud omavahel kokkulepet ning viimane pöördus raha tagasi saamiseks tarbijavaidluste komisjoni. Tarbija avalduse menetlemise käigus kaupleja selgitusi ei esitanud.

Komisjoni otsus: kliendile tuleb raha tagastada

Komisjon hinnanud kogutud tõendeid leidis, et tarbija avaldus kuulub rahuldamisele. Tarbijakaitseseaduse e kohaselt tuleb, kui kaupleja ei ole esitanud arvamust avalduse kohta, vaidluse lahendamisel aluseks võtta tarbija avaldus ja muu olemasolev teave.

Lepingueelseid läbirääkimisi pidav isik peab teatama teisele poolele asjaoludest, mille vastu teisel poole on lepingu eesmärki arvestades äratuntav huvi. Tarbija sooviks oli käigukasti õlivahetuse tulemusena saavutada käigukasti jätkuv edasiste kahjustusteta töötamine. Kauplejale pidi tarbija selline eesmärk olema arusaadav.

Käigukasti tarbetu õlivahetuse eest tasudes on tarbija kandnud kahju 300 eurot, mille hüvitamist tarbija nõuab. Kaupleja jättis täitmata tarbija teavitamiskohustuse neistasjaoludest, mis mõjutasid tarbija otsust leping sõlmida, kuigi ta neist asjaoludest teadis või pidi teadma. Tarbijale peab tagastama 300 eurot õlivahetuse eest.