Avo Leok: vahel valiksin ettevõtja rolli asemel pigem palgatöö
2005. aastal tegi Avo Leok, kunagine motokrossi legend, oma viimase hüppe. See viis talt jalad. Leok murdis selgroolüli hommikuse vabatreeningu käigus. Ta proovis trampliinil erinevaid sõidusooni, et võistlustel paremini sõita. Viimast sooni proovides takerdus ta vihmasajus pehmesse rajapinnasesse, misjärel lendas kui püssikuul tsikli seljast. Kiirus oli suur ja tsikkel paiskus talle otse selga. Selgroog oli 11.–12. lüli vahelt murdunud ja närvi läbi lõiganud. Leok ei tundnud enam oma alakeha. Tal õnnestus 11-aastase motokrossikarjääri juures tuua koju võite pea igal aastal.
Kodus oli kasvamas pisipoeg ja Leok tundis, et elu peab edasi minema, niisama jääda ei saa. Esialgu proovis Leok kätt taimekasvatusega. Sellega olid tegelnud ka Leoki vanemad, ent tulu sellest ei kasvanud.
Õnnetusest möödus viis aastat, kui Avo vend Aivar, kes ise tegeles kalakasvatusega, käis Hollandis üht sisefarmi kaemas. Nii tekkis huvi ka Avol. Hirmu, mida ettevõtja elu kaasa toob, tal polnud, vanemad olid ettevõtjatena eeskuju andnud. Hooned ettevõtlusega tegelemiseks olid ka olemas. Tsiklid läksid välja ja kinnitust sai ütlus, et loodus tühja kohta ei salli. Kui idee on olemas, soovitab Leok ettevõtja tee ette võtta küll. Iseasi küsimus olevat tema sõnul, kui palju raha õhtu lõpuks kätte jääb.
Puhkust Leok võtta ei saa. Vahel on nii, et ta astub hommikul kalade juurde ja saab sealt esimest korda välja alles pärast kella kahte päeval.
Nagu oma lapsed
Hollandist toodi seadmed ja kalamarjad, sööt telliti Prantsusmaalt.
Leok ise ütleb, et tal vedas ajastusega, sest kui tarkuseterad olid talle edasi antud, sõitis Hollandi õpetaja hoopis Aafrikasse. Pisut hiljem poleks ta enam nii hea õpetaja käe alla sattunud. Leoki sõnast on tunda, et õpetaja teenis välja õpilase lugupidamise.
Leok valis kasvatuseks Aafrika angersägad. Kalad, mis Eesti kliimas kuidagi ise ellu ei jääks, kuna talvekülm hävitaks Eesti looduses neist viimsegi. Nii kasvatabki Leok kalu motovarustusest tühjaks jäänud Paadi talu soojades basseinides.
Angersäga on vuntsidega kala, pealt poolt tumedam, kõhu alt valge. Muu hulgas valiti just Avo Leoki Paadi talu angersäga marinaadis 2013. aastal parimaks toiduaineks ja sai ka kokkadest žüriilt kiidusõnu.
Mis siis on oluline, et kalad oleksid rõõmsad ja kasvaksid nii, et nad hiljem ka sööja kõhule ja maitsemeelele rõõmu pakuksid? Kõige olulisem on siiski tehnika, lühidalt öeldes veepuhastussüsteem. Leok kasvatab angersägad üles alates marjast. Iga kala, kes marjast areneb ja üheksa kuuga lõpuks kellegi toidulauale jõuab, on tema käte vahelt läbi käinud. „Nad on mõnes mõttes nagu oma lapsed,” ütleb Leok.
Ta tunnistab, et õnnetusest tekkinud liikumispuude tõttu oleks olnud väga keeruline mujal tööd leida. Kõigega üksinda hakkama ei saagi. Abikaasa ja pere on olnud suureks abiks.
Jõu pärast õnnetust n-ö jalad alla saada ja indu tööd teha, ise ettevõtja olla, leidis ta kasvavast pisipojast ja perekonnast. Tema sõnul olenebki kõik inimese tahtest. „Kindlasti on palgatöölisena lihtsam. Lõpetad õhtuks töö ära ja ajad omi asju, ettevõtja nii ei saa,” märkis ta.
Vahel ta pisut kadestab palgatöölise võimalusi õhtul uks enda järel kinni panna. Kaladega nii ei saa. Nendega peab iga päev tegelema.
Leoki tagasihoidlikus meeskonnas on tema ise koos abikaasaga ja veel kaks abikätt. Mees tunnistab, et kui ta oleks terve, kuluks vähem abikäsi – ise lihtsalt kõigega hakkama ei saa.
Kui inimesel on töötahe ja ka võimalus tööks, on see Leoki sõnul super! Enamasti neid võimalusi töötada on väga vähe. Et vähenenud töövõimega inimestele töö leida, tuleb tema sõnul läheneda igale inimesele individuaalselt, leida vastavalt tema võimetele talle sobiv positsioon. Puudega inimene peab oma võimalused tööandjaga ausalt läbi rääkima ja neid ka ise adekvaatselt hindama. Kui millegagi ikkagi hakkama ei saa, tuleb seda endale tunnistada.
Võrdselt ta ei suuda
See, et riik aitab toetusega vähenenud töövõimega inimesi, on Leoki sõnul valikute vähesuse juures kindlasti hea, ent teha saaks palju enamat.
Puudega inimestele lisaks võiks riik aidata ettevõtjaid, kes vähenenud töövõimega inimese tööle võtavad. „Terve inimesega võrdselt tööd teha ta nii või teisiti ei suuda. Seega ei saa talle ka tervega võrdset palka maksa,” tõdeb Leok ja arutleb, et ehk võiks riik tööandjale puudega inimese palkamisel võimaldada mõningast maksusoodustust, abistada palga maksmisel või vajalike töötingimuste loomisega. Puudega inimene lihtsalt igale poole ligi ei pääse.
„Ratastooliga igale poole ei saa. Siia koju olen loonud võimalused, aga sageli enne kuhugi minekut tuleb hoolikalt järele uurida, kas ratastooliga ikka pääseb sinna. Sageli on seetõttu ka käigud ära jäänud, kuna on teada, et ei pääse ligi,” nentis ta.
Eestis on ligi 100 000 vähenenud töövõimega inimest, kelle konkurentsivõime tööturul on tervislikel põhjustel kesisem. Puuetega inimesed moodustavad töövõimereformist poole, teise poole täidavad kroonilised haiged. Töövõimereformis asendatakse töövõimepension töövõimetoetusega ja rahasaamise õigusi hakatakse hindama uutel alustel. Raha peab kandma puhvri eesmärki, aitama katta seda osa, mida inimene täiel rinnal töölkäimisel teeniks. Vastavalt töövõimekao suurusele saab toetus olema 202 või 355 eurot.
