15 olulist maksumuudatust, mis jõustuvad uuel aastal

Uuel aastal jõustub üle 350 õigusakti, mille seas on ettevõtjate jaoks kõige olulisemad erinevad maksumuudatused.

1. jaanuarist muudetakse näiteks firmaautode maksustamise reegleid, teatud spordikulud vabastatakse erisoodustusmaksust, tõstetakse kütuseaktsiise ning veoautodele kehtestatakse teekasutustasu. Aasta esimeses pooles palju kõneainet pakkunud pakendimaks, magusamaks ning panditulumaks jäävad kaubanduskoja survel vähemalt uue aasta alguses tulemata.

Kaubanduskoda koostas ülevaate ettevõtjate jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2018:

1. Muudatused firmaautode maksustamisel

Uuest aastast on firmaauto kasutamine isiklikeks sõitudeks maksustatav sõiduki võimsuse alusel. Kuni 5 aasta vanuste sõidukite puhul on erisoodustuse hinna määraks 1,96 eurot kW kohta, üle 5 aasta vanuste sõidukite puhul on määr 1,47 eurot kW kohta. Sellise arvestuse tulemusena kaob firmaautode osas sõidupäeviku pidamise kohustus, mis vähendab nii ettevõtete kui ka maksu- ja tolliameti halduskoormust. Positiivset mõju nullib aga liiga kõrge erisoodustuse hind. Kaubanduskoda tegi eelnõu menetlemisel ettepaneku kehtestada madalam maksumäär, kuid seda ettepanekut ei võetud kahjuks arvesse.

Kui firma sõidukit ei kasutata üldse ettevõtlusega mitteseotud sõitudeks, peab firma sõiduki kasutusele võtmisel teavitama sellest maanteeametit. Sellisel juhul ei pea tasuma ka erisoodustusmaksu.

Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kord uuest aastast ei muutu.

2. Spordikulud vabastatakse erisoodustusmaksust

Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis töötaja kohta. Selle positiivse muudatuse elluviimisse andis olulise panuse ka kaubanduskoda. Maksuvabad ei ole siiski kõik sportimisega ja tervise edendamisega seotud kulud, vaid ainult teatud osa neist. Erisoodustusmaksust on vabastatud avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu; sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused (nt spordiklubi kuutasu); tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused; kulutused taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele ning ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed.

3. Aktsiisid tõusevad

Uuest aastast tõuseb kaubanduskoja vastuseisust hoolimata maagaasi ja vedelgaasi aktsiis 25 protsenti. Bensiini aktsiis kasvab järgmisel aastal 10 protsenti. Heaks uudiseks on see, et algselt kavandatud diislikütuse 10-protsendiline tõus jääb 2018. aastal ära.

Piirikaubanduse negatiivse mõju suurenemisest tingituna tegi kaubanduskoda ettepaneku jätta ära uueks aastaks kavandatud alkoholiaktsiisi tõus. Aktsiisi plaanitakse siiski tõsta 1. veebruarist, kuid plaanitust väiksemas mahus. Õlle ning veini ja kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on kuni kuus mahuprotsenti, aktsiisi plaanitakse tõsta 9 protsenti varem kavandatud ca 18 protsendi asemel. Muu alkoholi aktsiisi plaanitakse tõsta 5 protsenti varem kavandatud 10 protsendi asemel.

1. jaanuarist kehtestatakse e-sigarettide vedelikele 0,2-eurone aktsiis vedeliku ühe milliliitri kohta. Aktsiisiga maksustatakse nii nikotiinisisaldusega kui nikotiinisisalduseta e-vedelikke. Lisaks tõstetakse sigarettide aktsiisimäära 8 protsenti.

4. Veoautodele kehtestatakse teekasutustasu

Alates 2018. aasta 1. jaanuarist tuleb üle 3,5 tonnise veoautode eest maksta teekasutustasu, kui veoauto sõidab Eestis avalikult kasutatavatel teedel. Tasu kehtib nii Eestisse kui välismaale registreeritud sõidukitele ning selle suurus oleneb veoauto ning selle haagise täismassidest, telgede arvust, veoauto heitgaasiklassist ning sellest, kui pikaks ajaks on õigus soetatud. Päevatasu on vahemikus 9-12 eurot, 30 päeva tasu 50-130 eurot ja 365 päeva tasu 500-1300 eurot. Tasu maksmise kohustus on omanikul või kui liiklusregistrisse on kantud veoauto vastutav kasutaja, vastutaval kasutajal. Juhil on aga kohustus kontrollida enne sõitu, kas tasu on makstud. Tasu maksmata jätmise korral on järelevalveasutusel võimalik sõiduk peatada kuni tasu maksmiseni ja trahvida nii juhti kui ka isikut, kes sõiduki sõitma lubas.

5. Juhatuse liige saab end töötuna arvele võtta

Alates 1. jaanuarist 2018 taastatakse juhatuse liikmete võimalus võtta end töötuna arvele ning saada töötuskindlustushüvitist. Selleks peab juhatuse liige vastama kolmele tingimusele:

1) ta ei saa tasu juhatuse liikmeks olemise eest;

2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;

3) ta ei ole lahkunud viimasest töö- või teenistuskohast omal algatusel ega poolte kokkuleppel ega ole ise põhjustanud töö kaotust.

Lisaks saab edaspidi töötuna arvele võtta FIE ning FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasa, kui FIE ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ning ta vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.

6. Miinimumpalk tõuseb 500 euroni

Uuest aastast suureneb miinimumpalk täistööajaga töötamise korral praeguselt 470 eurolt 500 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 2,97 eurot (hetkel 2,78 eurot).

7. Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suureneb 155,1 euroni

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõuseb 2018. aastast 470 euroni. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 155,1 eurot kuus.

8. Täpsustatakse varjatud kasumieraldiste maksustamise korda

Riik loobus kaubanduskoja ja teiste ettevõtjate esindusorganisatsioonide survel panditulumaksust, mis oleks kaasa toonud kontsernisiseste laenude maksustamise tulumaksuga. Panditulumaksu asemel jõuab uuest aastast tulumaksuseadusesse põhimõte, mille järgi tuleb äriühingul tasuda tulumaksu äriühingu aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenult, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatud kasumieraldisega.

Lisaks pannakse äriühingule kohustus esitada maksu- ja tolliametile deklaratsioon eelmise kvartali jooksul eelnevalt nimetatud isikutele antud laenude ja nende tagastamise kohta.

9. Madalam tulumaks regulaarsetele dividendidele

1. jaanuarist jõustuvad tulumaksuseaduse muudatused, millega kehtestatakse 14-protsendiline tulumaksumäär regulaarsetele dividendidele. Madalamat maksumäära on lubatud kasutada ainult juhul, kui kasum jaotatakse juriidilistele isikutele. Kui dividend makstakse välja füüsilisele isikule, tuleb äriühingul täiendavalt kinni pidada veel 7 protsenti tulumaksu.

Regulaarseteks dividendideks loetakse jaotatud kasumit, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme kalendriaasta keskmise maksustatud jaotatud kasumiga. Kolme aasta keskmise dividendi arvutamisel on esimeseks aastaks 2018. See tähendab, et 2019. aastal saab madalama maksumääraga maksustada ühte kolmandikku 2018. aastal jaotatud kasumist. Täies ulatus saab 14-protsendilist määra rakendada 2021. aastal.

10. Maksuvaba tulu tõuseb 500 euroni kuus

Uuest aastast tõuseb maksuvaba tulu 500 euroni kuus ja selle mahaarvestamiseks palgast tuleb igal füüsilisel isikul esitada tööandjale vastav avaldus. Palgaga kuni 1200 eurot on maksuvaba tulu 500 eurot, palga kasvades 1200 eurolt 2100 euroni väheneb maksuvaba tulu määr 1 euro võrra iga 1200 eurost väljamakset ületava 1,80 euro kohta. Palgaga üle 2100 euro on maksuvaba tulu 0.

Tööandjatele muutub uue maksukorra rakendamine senisest oluliselt keerulisemaks, eriti selliste valdkondade peal, kus töötasu võib olla väga kõikuv või sellega kaasnevad ebaregulaarsed lisatasud. Halbade üllatuste vältimiseks peaks tööandja ise väga täpselt saama aru maksuvaba tulu arvestamisest ning selgitama seda põhjalikult ka töötajatele. Seejuures tuleb maksuvaba tulu arvestada igale töötajale individuaalselt ning tööandja peab arvestama sellega, et töötaja võib maksuvaba tulu avalduse esitada kas või igal kuul. Lisaks on tööandjatel soovitatav üle vaadata oma töötajate varasemalt esitatud maksuvaba tulu arvestamise avaldused ning anda töötajatele soovitusi väiksema maksuvaba tulu arvestuseks või üldse selle arvestamisest loobumiseks. Kuigi senisest keerulisema palgaarvestuse rakendamisel on abiks erinevad programmid, eeldab uus maksuvabastuse arvutamise kord lisaks igakuiselt tihedat suhtlust töötajatega ja suurema töötajate arvuga ettevõtetele võib see osutuda parajaks väljakutseks.

11. Muudatused maksudeklaratsioonide vormides

Uuest aastast muudetakse mitmeid maksudeklaratsioonide vorme, et tagada nende kooskõla 2018. aastal jõustuvate tulumaksuseaduse muudatustega. Näiteks vormi INF 14 on täiendatud kolmanda ja neljanda osaga. Kolmandas osas tuleb tööandjal märkida töötajate tervise edendamiseks tehtud maksuvabade kulutuste summa. Lisaks tuleb näidata töötajate arv, kellele on aasta jooksul neid kulutusi erisoodustusmaksuta hüvitatud. Vormi INF 14 neljandas osas tuleb deklareerida kvartalis antud ja tagastatud laenude summad.

12. Käibemaksukohustuslase piirmäär tõuseb

Alates 1. jaanuarist 2018 on käibemaksukohustuslaseks registreerimine kohustuslik ettevõtetele, kelle maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot senise 16 000 euro asemel.

13. Jõustub uus töövaidluste lahendamise seadus

Uuest aastast on võimalik töövaidluskomisjonis lahendada kõiki töösuhtest tulenevaid nõudeid ning enam ei ole piirangut, et nõue peab tulenema vaid töölepingust. See tähendab, et töövaidluskomisjonis saab lahendada ka vaidlusi, mis tulenevad muudest õigusaktidest, mis töötaja ja tööandja omavahelisi töösuhteid reguleerivad. Näiteks saab seal lahendada kollektiivlepingutest tulenevaid vaidluseid.

Uuest aastast kaotatakse ka rahaliste nõuete piirmäär, mis siiani oli 10 000 eurot. Seadus pikendab ka avalduse läbivaatamise aega, mis alates uuest aastast on 45 päeva. See tähendab, et kui avaldus võetakse menetlusse, peab töövaidluskomisjon selle aja jooksul jõudma otsuse tegemiseni. Seadus muudab ka otsuse teatavakstegemise aega, mis uuest aastast on 5 tööpäeva asemel 10 tööpäeva.

Lisaks suurendatakse töövaidluskomisjoni juhataja pädevust ning antakse talle võimalus lahendada asjad kirjalikus menetluses, lepitusmenetluses ning kompromissiga. Samuti antakse töövaidluskomisjoni juhatajale pädevus lahendada kuni 6400 euro suuruseid vaidluseid ainuisikuliselt kirjalikult.

14. FIEde maksukeskkond muutub soodsamaks

Ühe olulise muudatusena vähendatakse uuest aastast FIEde sotsiaalmaksu kohustuse ülempiiri 10-kordsele miinimumpalga aastasummale. Paindlikumaks muutuvad FIEde sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ja avansilise makse arvestamise reeglid. Näiteks antakse FIEdele võimalus vähendada oma sotsiaalmaksu miinimumkohustust ajutise töövõimetuse tõttu. FIEdele laiendatakse mitmeid töötajatele kehtestatud maksusoodustusi. Näiteks antakse uuest aastast FIEdele võimalus teha 100 euro ulatuses kvartalis maksuvabalt kulusid sportimiseks ja oma tervise edendamiseks. Uuest aastast pikendatakse ka FIEde kahjumite edasi kandmise perioodi praeguselt seitsmelt aastalt kümne aastani.

15. Luuakse uus ettevõtlusvorm - ettevõtluskonto

Uuest aastast antakse inimestele seaduslik alus tegeleda väikeettevõtlusega bürokraatiavabalt. Selleks tuleb pangas avada ettevõtluskonto ning sinna laekunud summadelt läheb 20 protsenti automaatselt maksuametile. Selle maksuga kaetakse tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse osa. Ettevõtluskontole laekunud tulust ei saa aga maha arvata selle teenimiseks tehtud kulusid. Samas on positiivne see, et ettevõtluskonto omanik ei pea esitama maksu- ja tolliametile maksudeklaratsioone ning tal puudub raamatupidamise kohustus.

Kui inimene osutab juriidilisele isikule teenust läbi ettevõtluskonto, tuleb juriidilisel isikul tasuda teenuse summalt äriühingu tulumaksu. Selle eesmärgiks on vältida olukordasid, kus töölepingu alusel töötamine asendatakse maksukoormuse vähendamise eesmärgil teenuse osutamisega läbi ettevõtluskonto.

Kuigi seaduslik alus ettevõtluskonto loomiseks on olemas uuest aastast, ei ole inimestel võimalik ettevõtluskontot avada uue aasta alguses. Eeldatavasti hakkab vähemalt üks pank ettevõtluskonto teenust pakkuma 2018. aasta teises pooles.