Vene pankur hoiatab uute sanktsioonide eest: kui need tulevad, siis tundub külm sõda lapsemänguna
Sberbanki juht Herman Gref kinnitab Briti majandsulehe Financial Times usutluses, et võimalike uuest aastat rakenduvate uute USA sanktsioonide kõrval hakkab külma sõja ajal toimunu paistma lapsemänguna.
Grefi sõnul on USA võimalikud sanktsioonid oligarhide ning riigifirmade vastu irratsionaalsed, kui minnakse nii kaugele, et riiklikud pangad jäetakse Swifti maksesüsteemist kõrvale.
See idee on 2014. aastal puhkenud Ukraina kriisist alates laual olnud, kuid seda ei ole seni rakendatud ning seda mõtet on hoitud kui „tuumavõimalust“. USA ning Venemaa üha halvenevad suhted on lisanud kartusi, et Swifti kaart käiakse nüüd välja.
Financial Time kirjutab, et USA Kongressi vastu võetud otsus ei jäta Donald Trumpile praktiliselt muud võimalust, kui Venemaa vastu suunatud sanktsioone laiendada.
USA rahandusministeerium peaks Kongressile oligarhide ning Venemaa presidendi Vladimir Putini lähikondsete raporti esitama veebruari alguseks. Usutavast saab see raport ka edasiste sammude aluseks. Praegused sanktsioonid keelavad Venemaa riigipankadel välismaa pankadelt enam kui 14 päevaks laenu võtta ning pankurid kardavad, et neid sanktsioone karmistatakse veelgi.
Gref on olnud Venemaa eliidi üks liberaalsemaid ja avameelsemaid liikmeid alates ajast, mil ta 2007. aastal valitsusest lahkus ning Sberbanki juhtima asus. Eelmisel aastal nimetas ta kritiseeris ta Venemaa majanduse stagneerumist ning liigset sõltuvust nafta- ja gaasiekspordist.
Samal ajal on Sberbank olnud edukas, kuid Grefi sõnul võiks pank juhul, kui laiemad majandusreformid ellu viiakse, olla kaks korda kasumlikum. „Kui struktuursed reformid toimuksid ning majanduskasv oleks suurem, siis suudaksime veelgi paremaid tulemusi saavutada,“ rääkis ta.
„Kujutage ette kui majanduskasv oleks neli protsenti kahe protsendi asemel. Meie jaepangandus kasvaks 22% ja korporatiivosa 12-13%. Me räägiksime siis hoopis teistsugustest numbritest,“ lausus ta.
Gref on lootusrikas, et Putin rakendab pärast arvatavat tagasivalimist laiapõhjalisemaid reforme. Muuhulgas kaalub ta endise rahandusministri Aleksei Kudrini ettepanekut riigi osa majanduses oluliselt vähendada.
Grefi sõnul on Kudrini plaan kõige kvaliteetsem ning ka kõige paremini läbi mõeldud, nii et selle kasutamata jätmine oleks ebaloogiline.
