Iga inimene tahab tunda end vajalikuna
Kersti elab Pahkla Camphilli külas alates 2000. aasta lõpust, kui ta sai 18-aastaseks. Igapäevaelu on paljuski nagu meil kõigil. Pahklas elatakse kogukonnana peremajades, koos kaastöötajate ja vabatahtlikega. Üheskoos tehakse igapäevatoimetusi.
Kersti ema Eve sõnul on tütar õppinud hulga oskusi, et tulla toime enda eest hoolitsemisega. „Mina pean kõige olulisemaks oskust oma tuba korras hoida. Samuti on teda arendanud ülesanne valmistada oma maja õhtusöögid. Kersti õppis Pahklas olles ära ka plokkflöödi mängimise. Seda pean eriti oluliseks peenmotoorika arendamise seisukohast,” rääkis Eve.
Töö on Pahklas mitmekesine. Eve sõnul töötavad inimesed suveperioodil põllul, aias ja farmis ning piimaköögis. Talvel on tubased tegevused. „Kersti teeb talvel mesilasvahast küünlaid. Külas valmistatakse ka kaltsuvaipu ja tehakse puutööd,” kirjeldas Eve.
Pahkla Camphilli küla on kogukond, kus elavad erihoolekannet vajavad täiskasvanud. Eesmärk on luua üheskoos elades ja töötades elukeskkond, mis soodustab erivajadustega inimeste oskuste ja võimete arenemist igakülgse osalemise kaudu küla tegevuses, andes neile võimaluse tunda ennast väärtuslike ühiskonnaliikmetena.
„Minu kui lapsevanema jaoks ongi kõige tähtsam, et Kersti on leidnud endale omaealisi sõpru ja mõttekaaslasi ning ta kutsub Pahklat enda koduks,” rääkis Eve. Pahkla ja teiste sellelaadsete küladeta oleks Kersti elu tema sõnul märksa vaesem. Ta peaks elama koos vanematega. „Kindlasti ei suudaks ma leida talle piisavalt jõukohast rakendust ega pakkuda sellist seltskonda nagu ta vajab. Omaette elamisega ta kindlasti toime ei tuleks,” sõnas Eve.
Pahkla külas tehakse kõike koos. „Meil on töökojad ja suur farm. Suvel on meil aia- ja farmitööd, nagu viljapuhastus, heinategu ja lüpsmine. Talvel tegeletakse kudumise ja muu käsitööga ning tugevamad, kes tahavad väljas töötada, teevad küttepuid. Iga töö juures teeb kaasa Camphilli küla töötaja, intellektipuudega inimesed tööd iseseisvalt ei tee,” rääkis küla juhataja Tiit Timmermann.
Tööd peab ta külas väga oluliseks ja tuletas meelde lapsevanema sõnu, kelle sõnul läksid tütre silmad Pahkla külas elamise järel särama. „Seda tegi töö. Kui inimesed tulid nõukogudeaegsetest hoolekandeasutustest meile, siis pakkusime neile inimväärset elu, tegevust ja kultuuri. Nad tundsid ennast järjest rohkem täisväärtuslike inimestena,” ütles ta.
Praegu on Pahkla külas 20 külaelanikku, kellele lisaks elab Camphillis viis töötajat ja väljastpoolt küla käib tööl neli inimest. Ühtlasi on vabatahtlikud. „Igal aastal tuleb vabatahtlikke Saksamaalt, aga sellel aastal on vabatahtlikke tulnud väga erinevatest riikidest. Praegu on neid kokku viis,” ütles Timmermann.
