Vaid üks puue on nõudnud põhjalikku muudatust

Rimi Eesti Food ASis töötab umbes 200 vähenenud töövõimega inimest. Suuremahulisi ja keerukaid kohandusi on kaubanduskett vähenenud töövõimega isikuid värvates teinud vaid ühe, et luua võimalused liikumispuudega töötajale ratastooliga liikumiseks.

“Vähenenud töövõimega inimesi jagub nii kontorisse kui kauplustesse ja tehakse väga erinevaid töid. Peamiselt on nad rakendust leidnud siiski teenindajatena ja osad neist on ametis kärupaigaldajatena,” loetleb töid Rimi Eesti Food ASi personalijuht Kaire Tero. “Peamised tingimuste loomise küsimused on eelkõige olnud erivajadustega inimeste meeskonda sulandumine ja näiteks kurtide töötajatega suhtlemisvõimaluste loomine,” toob Tero välja.
Tero arvab, et põhiküsimus kõikidele juhtidele vähenenud töövõimega inimesi värvates on eelkõige see, kas nad ikka tööga hakkama saavad ja kuidas meeskond ning kliendid nad vastu võtavad. “Kas mulle lisandub tööd seoses sellega, et minu meeskonnas on erivajadusega inimene?” toob ta välja olulisema. “Meil on olnud hulgaliselt positiivseid kogemusi, aga on ka juhtumeid, kus kartused on osutunud põhjendatuks,” nendib Tero.
Miks Rimi on otsustanud tööle võtta vähenenud töövõimega inimesi? “Suure ettevõttena on Rimil vastutus ühiskonna ees ja meil on töid, mida saame pakkuda ka vähenenud töövõimega inimestele, et luua kõigile võimalusi väärikat elu elada ja ennast võimaluste piires teostada. Oleme erivajadusega inimesi palganud juba üle 10 aasta, aga teisalt on viimastel aastatel ka meid tööjõupuudus olulisel määral mõjutanud ja erivajadusega inimeste palkamisest on sotsiaalse vastutuse võtmise kõrval saanud oluline ressurss,” vastab ta.
“Olge avatud ja julged, need inimesed üllatavad oma motivatsiooni ja lojaalsusega ja on aidanud meil ka ettevõtte sees tolerantsust ja hoolivust kasvatada. See on olnud lisaväärtus, mida pole osanud oodatagi. Samuti võivad nende oskused ja võimed olla üle terviseprobleemideta töötajate omadest,” jagab ta oma kogemusi.