Suurimaks motivaatoriks on tööjõupuudus
AS Svarmil Ida-Virumaal Kiviõlis on rahvusvahelise kontserni ELIS tütarettevõte Eestis, mille põhitegevusala on töörõivaste tootmine. Ettevõttes on palgal 260 töötajat, kellest 70 on vähenenud töövõimega. 70 töötajast 35 on tunnistatud vähenenud töövõimega isikuteks viimase pooleteise aasta jooksul.
AS Svarmili tehase juhataja Merle Roste: “Vähenenud töövõimega inimesed on võimelised tegema nende võimekusele vastavaid töid, mis ei ole meditsiiniliselt vastunäidustatud ega tekita lisanduvat kahju töötaja tervisele. Tundub keeruline, kuid reaalses elus on väga mitmesugused ametikohad täidetud vähenenud töövõimega kolleegidega, püüame neid kohelda individuaalselt. See kõik eeldab ausat lähenemist nii tööandjalt kui ka töötajalt.”
Roste sõnul on vähenenud töövõimega inimeste palkamisel eraldi tingimusi raske planeerida, kui värbamise protsess alles pooleli. “Küll aga panustame üldisesse töötervishoidu ehk proovime nii palju kui võimalik arvestada turvalisusega ning keskkonnaga, mis aitaks säilitada, mitte rikkuda töötaja tervist. Ettevõte ei saa võtta endale meditsiinilist vastutust, esmaseks infoallikaks ja reeglite sättijaks on inimene ise ning töötervishoiuarsti soovitused töökohale. Jälgime töötervishoiuarsti soovitusi väga ja vajadusel saadame töötajate tervist kontrollivale asutusele täpsustavaid küsimusi. Paaril korral oleme palunud teha ka lisakontrolli, et lõpuni kindel olla,” selgitab ta, et eripärad tulevad inimesest ja konkreetsest vajadusest.
Miks olete otsustanud tööle võtta vähenenud töövõimega inimesi?
“See ei ole kahjuks valiku küsimus, sest töötajaid on pidevalt puudu. Asume piirkonnas, kus töötuse määr on väga kõrge. Tore on see, et inimesed, kes ise otsivad töötamise võimalust, mainivad oma töövõimekust juba esmasel kohtumisel. See loobki tingimuse, kus saame kenasti läbi mõelda ja planeerida protsesse selliselt, et saaksime äri jätkata ning töö tegija saab sellesse ausalt ja endale kahju tekitamata panustada,” vastab Roste.
Samas, kuna isiku terviseandmed ei ole avalikud, on värbamise protseduur tema sõnul kaotanud usaldusliku kokkuleppe mõiste. “Kui otsime töötajat kindlat ametikohta täitma, siis esmaste läbirääkimiste käigus eeldame, et kui loodud tingimused ei sobi, on võimalik sellest rääkida. Praktikas aga näeb protsess välja selline, kus leping on sõlmitud kindla töö peale ja tingimused töötervishoiu osas on täidetud. Kuid kui töötaja esmaselt töötervishoiuarsti visiidilt naaseb, tuleb välja, et isik ei sobi oma tervisenäitajate tõttu üldse seda kohta täitma. Isik oli sellest teadlik, kuid lihtsalt ei avaldanud infot, mis töötingimused temale peaksid kohalduma. Tean, et tervist kahjustava töö puhul on õigustatud teha huvi korral päringuid ja uurida tausta, kuid oleme siiski püüdnud jälgida joont, kus ettevõttes ei tööta anonüümseid inimesi, vaid kõik on võrdsed meeskonnaliikmed koos oma nõrkuste ja tugevustega,” toob ta välja. “Tublisid ja häid inimesi värvatakse, et ettevõte jätkaks tegevust, pakuks teenust, teeniks raha ning maksaks palkasid ja makse. Kuna tööjõupuudus on suur, siis see ongi kõige tugevamaks motivaatoriks saada endale tööjõudu. Sobiva töökoha leidmine ja paindlikkus on panus, millele tuleb mõelda. Kui tingimused on täidetud, siis on ka mõlemad – töötaja ja ettevõte – rahul,” kinnitab Roste.
