VIDEO JA GRAAFIKUD | Kõik olulised maksude ja toetustega seotud muudatused, millega alanud aastal arvestama peame
Maksud
Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 500 euroni kuus
Muudatuse mõjul suurenevad sissetulekud rohkem kui 500 000 inimesel. Kuni 1200 eurot teeniv inimene saab praeguse korraga võrreldes kuus rohkem kätte kuni 64 eurot ja aastas kuni 768 eurot lisatulu.
Alates 1200-eurosest brutopalgast hakkab 500-eurone maksuvaba tulu langema, kuni jõuab 2100-eurose brutopalga juures nulli.
Rohkem infot MTA kodulehel.
Eraisiku tulumaksu kinnipidamise määr on ka alanud aastal aastal 20%, kuid muutub maksuvaba tulu arvestamise kord. Maksustamise määr hakkab sõltuma isiku aastasest sissetulekust ning jääb vahemikku 500 kuni 6000 eurot.
Maksuvaba tulu saab rakendada inimese avalduse alusel ainult üks tulumaksu kinnipidaja (enamasti tööandja) ning avalduses peab inimene välja tooma, kas soovib maksuvaba tulu kinnipidamist ning kui jah, siis millises summas igakuiselt.
Kuigi tulumaksu kinnipidamine käib igakuiselt, arvestatakse maksuvaba tulu summat kogu aasta sissetulekuid arvesse võttes. Aastatulu sisse arvestatakse palk, dividendid, üüritulu, pensionid, kasu kinnisvara müügist jne.
Kui tuludeklaratsioonis selgub, et maksuvaba tulu on igakuiselt rakendatud suuremas summas, kui tulud kokku võimaldavad, siis tuleb inimesel tulumaksu juurde maksta. Samuti saab inimene tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu tagasi.
Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisid tõusevad
Bensiiniaktsiis kasvab tänavu 10 protsenti, diislikütuse 10-protsendiline tõus jääb ära.
1. veeburarist tõuseb ka alkoholiaktsiis: õlle, veini ja kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on kuni kuus mahuprotsenti, aktsiisi tõstetakse 9 protsenti. Muu alkoholi aktsiisi tõstetakse 5 protsenti.
1. jaanuarist kehtestatakse e-sigarettide vedelikele 0,2-eurone aktsiis vedeliku ühe milliliitri kohta. Aktsiisiga maksustatakse nii nikotiinisisaldusega kui nikotiinisisalduseta e-vedelikke.
Tõuseb sigarettide aktsiisimäär 8 protsenti.
Sotsiaalmaks
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 470 eurot senise 430 euro asemel, mis tähendab, et sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 155,10 eurot kuus.
Töötuskindlustusmakse määrad
Töötaja töötuskindlustusmakse on 1,6% ning tööandja makse 0,8%. Töötajale lõppeb makse kinnipidamise kohustus vanaduspensionile jäämisega. Juhul, kui inimene jätkab töötamist, siis tööandjal säilib kohustus ka edaspidi vanaduspensionieas töötajatele maksud palgalt töötuskindlustusmakset maksta.
Kogumispension
Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni maksekinnipidamise kohustust saab kontrollida Pensionikeskuse veebist. Samalt aadressilt peab eakate töötajate puhul kontrollima ka kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamise kuupäeva. Vanaduspensioni piiri ületanud töötajatel, kes töötamist jätkavad ning kogumispensioni väljamaksete saamisega ei alusta, arvestatakse kogumispensioni edasi tavapärasel viisil.
Tööandja saab maksuvabalt hüvitada kulutused töötaja tervise edendamiseks 100 euro ulatuses kvartalis
Selliste kulude hulka kuuluvad treeningpaiga kasutamise kulud, spordirajatiste ülalpidamiseks vajalikud kulud, kulud taastusravi teenustele ning avalike rahvaspordiürituste osavõtutasu.
Täna on enamik töötajate tervise edendamiseks tehtavatest kuludest käsitatavad erisoodustusena ning maksustatakse seetõttu tulu- ja sotsiaalmaksuga. Sellist maksukoormust peetakse kõrgeks ja üheks peamiseks põhjuseks, miks tööandjad ei soovi töötajate tervist edendavatesse tegevustesse rohkem panustada.
Vaata ka tulumaksuseadust.
Kaob abikaasade ühisdeklaratsioon
Samas tekib abikaasadel võimalus teatud ühiseid kulutusi jagada. Mittetöötava abikaasa eest on ette nähtud täiendav maksuvabastus kuni 2160 eurot aastas, kui ühine tulu jääb alla ettenähtud piirmäära.
Muudatus puudutab juba 2017. aasta tulude deklareerimist 2018. aasta alguses.
Vaata ka tulumaksuseadus.
Eluasemelaenu intresse on 2017. aasta tuludeklaratsiooni täites lubatud maha arvata kuni 300 eurot inimese kohta.
Vaata ka tulumaksuseadus.
Pangahoiuste intressidele hakkab kehtima tulumaks.
Vaata ka tulumaksuseadus.
Toetused ja hüvitised
Lapsetoetus tõuseb 55 euroni
2018. aastal on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.
Igal perel on õigus saada lapsetoetust kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ja lapse õppimise korral kuni tema 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks jooksval õppeaastal, maksame lapsetoetust õppeaasta lõpuni. Õppeaasta alguseks loetakse 1. septembrit ja lõpuks 31. augustit, gümnaasiumi lõpuklassil 30. juunit.
Sünnitoetus kolmikute ja enamaarvuliste perele
1. märtsist 2018 makstakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni. Kolmikute sünni korral maksab sotsiaalministeerium 1000 eurot lapse kohta ehk 3000 eurot.
Sünnitoetuse saamiseks tuleb taotleda seda enne lapse kuuekuuseks saamist. Lisaks riiklikule sünnitoetusele on sul võimalik lapse sünni korral saada toetust ka kohalikust omavalitsusest. Selleks tuleb pöörduda elukohajärgsesse omavalitsusse. Sünnitoetuse suurus linna- ja vallavalitsustes on erinev.
Vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida senisest suuremat töist tulu (alates 1. märts 2018)
Vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist (2018. aastal 1544 eurot kalendrikuus), ilma et hüvitist vähendataks.
Kui inimene teenib samal ajal suuremas summas töist tulu, kui 1544 eurot, lahutatakse tema vanemahüvitisest sissetulekupiiri (ehk 1544 eurot) ületav tuluosa, mis on jagatud kahega. Kui vähendatud vanemahüvitis on väiksem kui hüvitise määr (2018. aastal 470 eurot), makstakse vanemahüvitist hüvitise määra suuruses. Muudatus jõustub 1. märtsist.
Retseptiravimid muutuvad suurte ravimikuludega inimeste jaoks taskukohasemaks
Täiendava ravimihüvitise eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust kõrgendatud ravimivajaduse ja suurte ravimikuludega inimeste jaoks, hüvitades nende ravimitele tehtud kulutusi senisest oluliselt rohkem. Uue ravimihüvitise süsteemi loomisega hakatakse maksma täiendavat ravimihüvitist kulutustest, mis ületavad 100 eurot. Kulutustelt vahemikus 100-300 eurot saab hüvitist 50% ulatuses ning 300 eurot ületavate kulutuste puhul 90% ulatuses. Hüvitist hakatakse arvestama automaatselt apteegis ravimite ostmisel. Lisainfo.
Täiskasvanute hambaravihüvitis tõuseb 40 euroni
Täiskasvanute hambaravihüvitis tõuseb seniselt 30 eurolt 40 euroni. Lisaks hakkavad suuremat, 85-eurost hüvitist saama ka keerukate haigustega inimesed, kellele on hambaravi vajadus suurem (diabeet ja autoimmuunhaigus Sjögreni sündroom). Lisainfo.
Proteesihüvitist saab uuest aastast kasutada haigekassa partnerite juures
Uuest aastast saab 260-eurost hambaproteesihüvitist kasutada haigekassa lepingupartnerite juures. See tähendab, et hüvitis arvestatakse arsti juures kohapeal ning hüvitist tagantjärele taotlema ei pea. Hambaarst lähtub hüvitise pakkumisel oma hinnakirjast. Lisainfo
Viljatusravi ravimeid hakatakse hüvitama apteegis kohapeal
Uuest aastast hakatakse kunstliku viljastamise ravimeid hüvitama apteegis ravimi ostmisel ning kaob vajadus hüvitise taotlemiseks tagantjärele. Lisainfo
Toimetulekutoetuse regulatsioon muutub paindlikumaks ja toimetulekupiir tõuseb
Toimetulekutoetuse regulatsioon muutub paindlikumaks, et soodustada toimetulekutoetuse saajate tööle asumist, lisaks tõuseb toimetulekupiir täiskasvanutel seniselt 130 eurolt 140 euroni ja lastel 168 euroni kuus. Prognoosi kohaselt väheneb leibkondade absoluutse vaesuse määr kuni 2,8 protsendipunkti. Lisainfo
Pensionide kasvuks on prognoositud 6,3%
Näiteks keskmine pension (44 aastase staažiga vanaduspension) kasvab 2018. aastal eelduslikult 416 eurolt 442 eurole ehk 6,3 protsenti.
Eesti ja Austraalia vahel jõustub sotsiaalkindlustusleping
Kahe riigi vahel sõlmitud leping tagab, et kodumaal välja teenitud riikliku pensioni maksmist jätkatakse ka siis, kui inimene kolib Eestist Austraaliasse või vastupidi. Samuti liidetakse vajadusel edaspidi mõlemas riigis omandatud pensionistaažid. Näiteks Eestis töötatud viis aastat ja Austraalias töötatud kümme aastat võetakse Eesti vanaduspensioni õiguse tekkimisel arvesse kui 15 aastat pensionistaaži. Sealjuures maksab kumbki riik pensioni proportsionaalselt oma territooriumil omandatud staažide eest.
Vanaduspensione hakatakse eksportima ülemaailmselt
2018. aasta algusest makstakse Eesti vanaduspensione välja üle maailma, kuid selleks on vajalik Eestis omandatud pensionistaaž 15 aastat. Seega kaotatakse pensionite maksmisel senised elukohapiirangud ja pensionide maksmine laieneb kõikidesse riikidesse. Samas ei maksta kolmandatesse riikidesse töövõimetuspensione (kuna need asenduvad töövõimetoetusega) ega rahvapensione.
Riik toetab matuste korraldamist
Riik toetab matuste korraldamist lahkunute puhul 250 euro ulatuses ning eraldab vastavad vahendid kohalikele omavalitsustele.
Tööandjad saavad tuge alaealistele töökogemuse pakkumiseks
2018. aastal on tööandjatel võimalik taotleda töötukassast toetust alaealistele töökogemuse andmiseks. Toetuse suurus on 30% tööle võetava alaealise bruto töötasust ning kokku on tuleva aasta eelarves planeeritud selleks 3,87 miljonit eurot. Meedet rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks" vahenditest.
Äriühingu juhid saavad õiguse töötuskindlustushüvitisele
Äriühingu juhtidele, kes ei saa tasu ja on kaotanud palgatöö, tagatakse õigus saada töötuskindlustushüvitist ja abi töö leidmisel võrdselt teiste töötutega.
Uued teenused
Kümned tuhanded inimesed pääsevad kiiremini arsti juurde
Tervishoiu reformi tulemusel lisandub haigekassa eelarvesse tuleval aastal 34 miljonit eurot, millega rahastatakse ligi 140 000 uut ravijuhtu, sh 7000 operatsiooni rohkem kui tänavu. Lisanduvad mitmed võimalused vähi ennetamiseks ja raviks, paraneb laste ja mitmete raskete haiguste ravimite ja ravi kättesaadavus. Uue teenusena rahastab haigekassa alates 2018. aastast ka digitaalset dermatoskoopiat nahavähi avastamiseks. Lisainfo
Rinnavähi sõeluuringu sihtrühm laieneb
Alates 2018. aastast kutsutakse rinnavähi varaseks avastamiseks sõeluuringule ka 68- ja 69-aastased naised sünniaastatega 1949 ja 1950. Kokku kuulub 2018 a. rinnavähi sõeluuringusse üheksa gruppi: 1949, 1950, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966 ja 1968 aastatel sündinud naised. Lisainfo
Paraneb ligipääs sotsiaalse rehabilitatsioonile ning lepitusele
Õigusrikkumisi toime pannud laste kohtlemine muudetakse teole reageerivast lapse abivajaduse põhiseks. Selleks osutatakse lastele sotsiaalset rehabilitatsiooni ja lepitusteenust ning vajadusel ööpäevaringset tuge senisest suuremas mahus. Kohalik omavalitsus saab alates 2018. aastast suunata lapsi otse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele. Laieneb ka lepitusteenuse sihtrühm ning edaspidi on teenust õigustatud saama ka alla 14-aastased süüteo toime pannud lapsed. Lisainfo
Raske ja sügava puudega lapsed saavad vanemate tööl käimist toetavaid tugiteenuseid
Suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0-17-aastastele lastele pakutakse lapsehoiu- ja tugiisikuteenust ning toetava teenusena transporditeenuste Euroopa Sotsiaalfondi toel. Tugiteenused on kättesaadavad kõigile raske ja sügava puudega lastele, kelle teenusevajadus on hinnatud, kas kohaliku omavalitsusüksuse lastekaitse/sotsiaaltöö spetsialisti poolt või teenuste vajadus on kirjas rehabilitatsiooniplaanis.
Raske ja sügava intellektihäirega täisealistele luuakse päeva- ja nädalahoid
Suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatel raske või sügava intellektihäirega täiskasvanutel on võimalus saada igapäevaelu toetamise teenust ühes kuus kuni 21 ööpäeva. Teenus aitab vähendada lähedaste hoolduskoormust ning annab intellektihäirega täisealisele võimaluse elada oma kodus. Lisainfo
Asendushoolduses suureneb perepõhise hoolduse osatähtsus ning asendushoolduselt elluastujate tugisüsteem paraneb
Senised asenduskoduteenus ja perekonnas hooldamine kujundatakse ümber asendus- ja järelhooldusteenuseks ning teenuste korraldamine ja rahastamine antakse üle kohalikele omavalitsustele. Hooldusperede hindamise ja üleriikliku ülevaate koondamisega tegeleb edaspidi Sotsiaalkindlustusamet. Lisandub kohaliku omavalitsuse poolt hoolduspere vanema toetamine nelja lapse hooldamisel töölepingu seaduses sätestatud töötasu alammääras ning vähemate laste hooldamisel proportsionaalselt laste arvule.
Riik hakkab pakkuma mitut olulist vaktsiini
Kasutusele võetakse uus väikelaste liitvaktsiin, millega saab samaaegselt vaktsineerida kuue erineva haiguse vastu - difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatustõbi, b-tüübi hemofiilusnakkus ja B-viirushepatiit. Seni vaktsineeriti B-viirushepatiidi vastu kolme erineva vaktsiiniannusega. Uue liitvaktsiiniga väheneb väikelapseeas tehtavate vaktsiinisüstete arv ning vaktsineerimist alustatakse alles 3 kuu vanuselt.. Lisaks hakatakse alates 2018. aastast pakkuma 12-14 aastastele tütarlastele tasuta HPV ehk inimese papilloomiviiruse vastast vaktsiini, mis aitab ennetada emakakaelavähki. Lisainfo
Mittetöötavad ja -õppivad noored saavad tuge tööturule ja haridusse naasmiseks
Eesmärk on võimaldada kohalikel omavalitsustel jõuda enda piirkonna 16-26-aastaste mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni, aitamaks neil jõuda püsivalt tagasi tööturule või haridusse. Lisainfo
Töötavad inimesed saavad riigi toel oskusi täiendada
Tuleval aastal on töötavatel inimestel võimalik suuremas mahus saada Eesti Töötukassa toel täiend- ja ümberõpet, sh astuda tasemeõppesse. Õppimisvõimalust pakutakse inimestele, kelle oskused on aegunud või muutunud puudulikuks, et aidata neil tööl püsida või töökohta vahetada. Lisainfo
Töövaidluste lahendamine kiireneb ja lihtsustub
Kohtuväline töövaidluste lahendamine kiireneb ja lihtsustub uute võimalustega kirjaliku ja lepitusmenetluse ning kompromissi näol. Lisainfo
Toetatakse uute lapsehoiukohtade loomist kuni 7-aastastele lastele
2018. aasta alguses avanevaks teiseks taotlusvooruks on Euroopa Sotsiaalfondist ette nähtud 2,5 miljonit eurot lapsehoiukohtade loomiseks. Muuhulgas toetakse ka eriilmeliste lapsehoiukohtade loomist, mis vastavad piirkonna perede tööajakorraldusele ja spetsiifilisematele vajadustele, näiteks hoiukohad erivajadustega lastele, ebastandardsetel aegadel töötavad hoiukohad ning tööandja juures asuvad või võõrkeelsed hoiukohad.
Raske puudega laste vanemad saavad õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele
1. jaanuarist saavad õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka raske puudega laste vanemad ning senisest lihtsamaks ja kiiremaks muutub õppelaenu kustutamise menetlus. Praegu on õigus õppelaenu kustutamisele sügava puudega laste vanematel ja puuduva töövõimega inimestel.
