Jürgen Ligi kirjutas Facebooki postituses, et väärtpaberid pole omandireformi objekt. "Eesti ei saanud oma võlgu kontrollida, nii nagu ta ei saanud kontrollida oma vara, ka ei saa ta lunastada neid valikuliselt. Need võlad on aegunud ja see on olnud ka riigi õiguslik positsioon. Kui Venemaa nüüd stiilne on, esitab ta Reinsalule lunastamiseks KGB käes olevad Eesti võlakirjad ja sellest saab muidugi Reinsalu okupatsioonikahjude Venemaalt välja nõudmise komisjoni triumf. Okupeeritu jääb okupandile õlgu." Ta lisas postituses, et Reinsalu peaks oma ütluste tõttu justiitsministri ametist tagasi astuma.

Lisaks ütles Ligi ERR-ile, et hindab protsessi poliitilise toetuse ostmisena, mis ilus ei ole. "Kõige kehvem on tõepoolest see, mis ta [Reinsalu] ütles võlakirjade kohta, sest Eesti võlakirjad on oma tähtaja ületanud, nad ei ole kehtivad," kirjutab ERRi uudisteportaal.

Jürgen Ligi

"Kui me hakkaksime kellelegi tagantjärele neid lunastama, siis me saaks uued nõuded. Tõenäoliselt on suur hulk nendest käes üldse Venemaal. Okupatsioonivõim need konfiskeeris omal ajal. Igal juhul on see halb pretsedent, justiitsministrist hästi rumal otsus ja avaldus, sest et see sama Venemaa või kes iganes võib tulla nõudma, et kui ühel kinni maksite, siis makske ka teistel," selgitas Ligi.

Ligi hinnangul mängib Reinsalu näotut poliitilist mängu. "Kui ühe suu poolega ta räägib Venemaalt kahjude väljanõudmisest, siis teise suu poolega kipub seda ise kinni maksma."

Kirikutele raha andmist peab Reformierakonna fraktsioonijuht siiski õigeks, sest tüli või vaidluse oli nagunii vajalik lahendada.

Reinsalu: häbi võiks olla selle asja üle jaurata

"Mälutus on kole asi nii riigi kui inimese puhul. Ligi püüab tahtlikult ajada selged asjad segaseks, seda teemas, kus ta enda tegematajätmine vältas paraku aastaid. Esiteks, kirikutele sõja ja okupatsiooni ajal tekkinud ülekohtu heastamise toetuse maksmisega ei võtnud Eesti riik endale mitte mingisugust vastutust okupatsioonikahjude eest ja seda valitsus ranget järgis. Selle eest on vastutav ikka Vene Föderatsioon kui agressorriigi õigusjärglane. Kehtiv omandireformi aluste seadus kõneleb omandireformi eesmärgina ülekohtu heastamisest, represseeritud isiku seadus kõneleb ülekohtu leevendamisest ning sellest loogikast lähtudes maksti ka kirikutele toetust," ütles Reinsalu.

Urmas Reinsalu

Edasi jätkeb Reinsalu võlakirjadest. "Naljakas on see, et Ligi ise viis 2013. aastal valitsuskabinetti ettepaneku, mille järgi tema enda allkirjastatud paberi järgi „tuleks pantkirjade ja kroonivõlakirjade lunastamise küsimus lugeda lõpetatuks nõuete aegumise tõttu ning EELK ja EAÕK sõja ja okupatsioonikahjusid on võimalik arvesse võtta täiendavate summadena neile eraldatavates sihtotstarbelistes toetustes, seostamata neid toetusi aegunud pantkirjade lunastamise nõudega“."

"Täpselt nii valitsus tegigi. Tõsi küll, alles viis aastat hiljem. Omandireformist tulenevat õiguslikku alust Eesti riigil neid võlakirju hüvitada pole ja seda riik ka kuskil ei mööna. Kuid moraalne ajalooline tõsiasi on olemas. Kui me seda ignoreeriks, siis eitaksime õigusliku järjepidevuse põhimõtet, mida Ligi just praegu valitsusele ette heidabki. Toetus maksti välja tegevustoetusena ja toetuse maksmine omandireformi reservfondist on valitsuse subjektiivne otsus. On tõsiasi, et kirikutele kui organisatsioonidele sai okupatsiooni ajal osaks mitmekordne represseerimine, minu hinnangul pole valitsuse asi kirikutele ette kirjutada, mida nad selle rahaga teevad nagu Ligi nõuab," ütles Reinsalu.

Okupatsiooni puhkedes lunastamata jäänud võlakirjad

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles eile valitsuse pressikonverentsil, et Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) ja Eesti Apostlik Õigeusu Kirikule (EAÕK) toetuse maksmise üheks oluliseks põhjuseks olid esimese Eesti Vabariigi aegsed võlakirjad, mille ostuga kirikud toona riigile laenu andsid ning mis jäid okupatsiooni ning sõja puhkedes lunastamata, kirjutas Delfi Ärileht eile.

Õigusliku järjepidevuse põhimõtete tunnistamine oli Reinsalu sõnul tema jaoks selle otsuse juures väga kaalukas asjaolu. Kirikud olid pärast Eesti riikliku iseseisvuse taastamist taotlenud aastaid riigilt nende võlakirjade väärtuses toetust, kuid riik ei olnud seda maksnud formaal- juriidilistel põhjustel.

"Samas moraalses perspektiivis saavad kõik aru, et kui sa oled selle raha riigina kirikutelt laenanud ja väide on, et see on seesama riik, siis moraalne kohustus maksmiseks oli olemas," lausus Reinsalu. „Selle toetuse maksmisega ka riik täitis selle moraalse kohustuse,“ lausus Reinsalu.

Võlakirjaomanikud on püüdnud ka varem Eesti riigilt kompensatsiooni saada. Nii näiteks on üks agaramaid kompensatisooni eest võitlejaid olnud William Thomas Hardison juunior Floridast. Ta kutsus USAd üles hääletama Eesti NATOga liitumise vastu seni, kuni Eesti valitsus ei ole lahendanud laenuobligatsioonide hüvitamise küsimust.

Rahandusministeeriumist öeldi neljapäeval ERR-ile, et okupatsioonieelseid võlakirju, elukindlustuslepinguid ega pangahoiuseid omandireformi käigus ei hüvitata ning selliseid lubadusi ei ole valitsus andnud.