Lubati muuta, kuid läks siiski käiku: miks peab töötav töövõimetuspensionär maksma sadu eurosid rohkem kui töövõimetoetust ja palka saav inimene?
"Probleem on selles et töövõimetoetus on maksuvaba, aga töövõimetuspension on maksustatud. Käin osalise tööajaga tööl ja kuna minu palk on suurem kui 500 eurot, siis on minu pension esimesest eurost maksustatud. Saaksin ma töövõimetoetust, siis oleks see maksuvaba. Lubati küll, et see seaduse apsakas parandakse ära, kuid tundub, et see jäi tegemata. Ühesõnaga - tööl käiva puudega inimeste tulumaksu suurus oleneb sellest kas inimene saab pensioni või toetust," kirjutas lugeja.
Sama küsimuse osas on seisukoha võtnud ka õiguskantsler Ülle Madise, kes tõi näite, et töövõimetuspensionär, kelle töövõimetuspension on 200 eurot ja töötasu 1100 eurot kuus, maksab järgmisel aastal 613 eurot rohkem tulumaksu kui sama suurt töövõimetoetust ja töötasu saav inimene. Õiguskantsler esitas ka soovituse riigikogu rahanduskomisjonile, et kaalutaks tulumaksuseaduse parandust.
1. novembril toimus maksu- ja tolliametis maksumuudatuste tutvustus, kus tõstatati küsimus, mis töövõimetoetuse ja töövõimetuspensionäride erinevast maksustamisest saab. Toona vastas sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juht Kati Kümnik rahustavalt, et seadust muudetakse ja töövõimetuspensionärid ei pea muretsema.
Tõsi, muudatust planeeriti, kuid kokkuvõttes jäi see ära.
Muudatus oleks tekitanud ebavõrdse olukorra
Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juhi Arne Kailase sõnul oleks töövõimetuspensioni tulumaksustamisest vabastamisel tekkinud ebavõrdne olukord pensionide süsteemis. "1. jaanuaril 2018 jõustunud tulumaksuseaduse muudatustega ei muutunud pensionite ja toetuse maksustamise põhimõtted. Nii nagu praegu, arvatakse ka järgmisel aastal inimese maksustatava tulu hulka pensionid ja kindlustushüvitised ning ei arvata seaduse alusel makstavaid toetusi," ütles Kailas.
Võimaliku seadusemuudatuse planeerimisel hinnati tema sõnul võrdse kohtlemise printsiipi. "Sellest selgus, et töövõimetuspensioni tulumaksustamisest vabastamisel oleks tekkinud ebavõrdne olukord pensionide süsteemis, kus üks liik on maksustamata, aga kõik teised pensioniliigid maksustatud."
"Samuti oleks tekkinud ka ebavõrdne olukord toetuste ja hüvitiste süsteemis, kus üks toetus oleks olnud maksustatud, aga teised mitte. Lisaks oleks töövõimetoetuse maksustamine ebamõistlik – kui riik maksaks riigieelarvest toetust ja samas maksustaks selle tulumaksuga ehk küsiks raha tagasi, tekitaks see asjatu halduskoormuse. Erinevalt pensionist ja kindlustushüvitisest ei sõltu toetuse suurus inimese panusest, sh tema varasemast sissetulekust. Toetuste suurus pannakse paika seadusega ja selle suurus on kõikidele ühesugune, s.t tegemist on universaalse toetusega," selgitas ta.
"Vähenenud töövõimega inimese sissetulekute suurust ei mõjuta vaid tulumaksuseadus. Töövõimereformi ettevalmistamisel otsustati, et kui inimene on võimeline teenima sissetulekut, mis ületab 90-kordset töövõimetoetuse päevamäära (1063 eurot), siis hakatakse töövõimetoetust vähendama, st ühiskonna panus vähenenud töövõimega inimesele sissetuleku tagamisse väheneb sedavõrd, kuivõrd ta suudab ise elatist teenida. Seetõttu võib inimene piisava sissetuleku korral töövõimetoetust saada väiksemas määras või üldse mitte. Töövõimetuspensioni suurust aga töötasu ega muud sissetulekuid ei mõjuta – see tähendab, et inimene saab neid pensioniga üheaegselt ja tema pension ei vähene," lisas Kailas.
"Üleminek uude töövõime hindamise süsteemi on inimese jaoks enamasti soodsam, sest töövõimereform on toonud juurde uusi tööturuteenuseid, mida aktiivselt kasutatakse. Töötukassa vahendusel otsib tööd üha rohkem vähenenud töövõimega inimesi," ütles ta.
