VAATA UUESTI | Avalikult Rail Balticust: tasuvusuuringus on olulised vead. Tulud vähenevad vigu arvestades 4,1 miljardi euro võrra
Rail Balticu (RB) tasuvusuuringus on mitu olulist viga, mille arvesse võtmisel RB kogutulud 16 miljardit eurot vähenevad 4,1 miljardi euro võrra, seisab 73-leheküljelises vigade analüüsis.
RB sotsiaalmajanduslikku kasu on kunstlikult suurendatud, manipuleerides heitenormide ja veoautode kütusetarbimisega.
EY tasuvusuuringus on arvestatud saastekuludena euro I ja II klassi veokitega, mida toodeti eelmisel sajandil. Alates 2001. aasta 1. oktoobrist ei tohi enam selliseid uusi veokeid Euroopa Liidus müüa. Kaasaaegsed sõidukid peavad vastama Euro VI direktiivile, mille saaste on väiksem ja emissioonikulud 25 korda madalamad. Seetõttu on EY oma hinnangus sotsiaalmajandusliku tulu õhusaaste vähenemisest ülehinnanud umbes kolme miljardi euroga.
„RB Rail ja EY poolt saadud vastused küsimustele ei andnud meie esitatud küsimustele sisulisi vastuseid,“ ütles ARB juhatuse liige Priit Humal. „Vanade autode kasutamine tasuvusanlüüsis ei ole arusaadav.“
„EY ignoreerib, et autod vananevad ja neid vahetatakse välja kiiremini kui EY arvab,“ rääkis Humal.
„Rail Balticu tasuvusest saab nüüd rääkida vaid valetades. Eurostati andmetel tehti mullu Balti riikides vaid viis protsenti vedudest eelmisest sajandist pärit autodega. Tegelik kasu oleks 300 miljonit eurot, mitte 3,3 miljardit eurot nagu projekti põhjendatakse,“ rääkis ta.
Veel 1,1 miljardi eurone viga on tehtud kütuseaktsiisi vähendamise arvutuses.
2016. lõpus ja 2017 aasta alguses avalikustati mõnedes maakondades Rail Balticu materjalid, ütles Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus.
Enne kui rahandusministeerium saab planeeringute üle otsustada, tahab ministeerium saada maavalitsustelt 8-9 küsimusele vastuseid. Need vastused võiksid pakkuda huvi ka avalikkusele.
„Projektiga edasi minna ilma täiendava info avalikustamiseta oleks oluline risk,“ rääkis Vahtrus.
„Saame vaadata palju maksab tihumeeter puitu, kuid palju maksab metsa poolt puhastatud vesi või seotud CO2, see pole nii selge,“ ütles Eesti Geograafia Seltsi president Mihkel Kangur. „EY Rail Balticu analüüsis on kirsside väljanoppimisena teel võetud sobivad näitajad arvesse.“
„Trassikoridori joonobjektina maastikul liikudes ja selle alla jäävate alade pinnakatte süsiniku sidumine väheneb muutuse 15-20 miljonit eurot aastas,“ rääkis ta. „See on kulu mida Eesti riik peab hakkama kandma. Selles numbris pole ümbritsevatel aladel hüdroloogilistest tingimuste muutumistest tingitud süsiniku sidumise võimet, mis on ebaselgem.“
EY tasuvusuuringus ei käsitleta raudtee ehitamise ajal tekkivate keskkonnamõjude ega raudtee talumisega seotud väliskulusid, nagu on nõutud tasuvusuuringu juhendis.
Suurem osa maanteetranspordist toimub otse kliendilt kliendile. RB Raili ja EY vastustest ilmneb, et sellise maanteetranspordi asendamine RB-ga ei oleks kulutõhus, kuna kaupade kättetoimetamine (nn viimane miil) on niivõrd kulukas.
Ülejäänud maanteetransporti, mis hõlmab kaupade vedu terminalide kaudu, võrreldakse raudteetranspordiga raudteeterminalist teise raudteeterminalini, võtmata arvesse lisakulusid kaupade toimetamiseks raudteeterminalist kesksesse maanteeterminali.
Tasuvusuuringu juhendi kohaselt tuleb „kõik (tasuvusuuringus kasutatud) andmed ja allikad teha hõlpsasti kättesaadavaks”, kuid hoolimata sagedastest taotlustest ei ole avalikustatud ühtegi uuringus kasutatud arvutuskäiku ja hulk viidatud allikaid ei ole avalikud.
Pärast nende vigade parandamist ilmneb, et RB ei ole sotsiaalmajanduslikult otstarbekas, vaid Balti riikidele kahjulik ega vasta ELi kaasrahastamise nõuetele.
„Projekt on nii rahaliselt kui ühiskonnale pakkuvate lisaväärtuse põhjal kahjumlik,“ lausus Humal.
„Projekt on nii kallis, et see koormab meie ühiskonda,“ ütles Humal. „Tasuvusanalüüs näitab, mis on ühe või teise poliitilise otsuse hind. Me neid kasusid, mida meile on lubatud, ei saa.“
„Projekt tuleks odavamaks teha,“ lausus ta.
