Hiina raha vallutamas Euroopat
Hiina väljapoole suunatud välismaised otseinvesteeringud (OFDI) on viimastel aastakümnetel jõudsalt kasvanud. Kui 2000. aastal moodustas Hiina OFDI (vähem kui 2 miljardit USA dollarit) kogu maailma omast 0.1%, siis 2012. aastal (ligikaudu 90 miljardit USA dollarit) oli see juba 6.1% (Baker & McKenzie, 2015).
Levinud on arusaam, et suurim osa Hiina investeeringutest on suunatud USA-sse. Tegelikkuses olid 2015. aasta seisuga vaid 26.6% Hiina välisinvesteeringutest tehtud USA'sse, samal ajal kui Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidesse suunatud investeeringud moodustasid 41.9% hiinlaste OFDI'st. Kuigi Euroopasse on investeeritud juba mõnda aega, olid eelmisel kümnendil Hiina investorid eelkõige huvitatud investeeringutest vaid suurtesse ja arenenud majandustesse. Näiteks meelitasid enne 2011. aastat 9 riiki (Austria, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg, Holland, Rootsi ja Ühendkuningriigid) 77% hiinlaste Euroopasuunalistest investeeringutest.
Kümnendi vahetusega muutus aga trend, kui hiinlased hakkasid kapitali paigutama ka teistesse EL'i liikmesriikidesse. Üheks uueks suunaks said riigid, mis kannatasid majanduskriisi tagajärjel kõige karmimalt. Antud riikides tekkis võimalus kaasa lüüa varasemalt riigi juhtimise all olnud sektorite (näiteks kommunaalteenused ja transport) erastamisel ning Hiina investorid kasutasid seda agaralt ära. Näiteks ostis Hiina riigi omanduses olev ettevõte Beijing Enterprises Group 2013. aastal Prantsuse ettevõtte Compagnie Génerale des Eaux, mis haldab ja koordineerib mitmes Portugali linnas veeteenuseid.
Kesk- ja Ida-Euroopa on samuti hakanud Hiina kapitali ligi meelitama, eelkõige just tootmistööstuse ja energiasektori ettevõtted. Kuigi enamasti investeeritakse olemasolevatesse ettevõtetesse (M&A), on Kesk- ja Ida-Euroopa näol tegemist soodsate tingimustega uute projektide (greenfield investments) loomiseks: odav, kuid võrdlemisi hästi kvalifitseeritud tööjõud ning madalad tõkked turule sisenemiseks.
Hiinlaste „agressiivse" investeerimisstrateegia taga on lisaks majanduslikele ka poliitilisi põhjuseid
Tänaseks päevaks on Hiinas suur hulk varakaid isikuid, kes tahavad Euroopasse investeerides oma riske hajutada. Selleks on neil ka põhjust, sest Hiina aktsiaturud on tihti väga ebastabiilsed, samuti on põhjuseks suurlinnade (Beijing, Shanghai ja Shenzhen) kinnisvaraturgude ülehinnatus (kinnisvara hind võrdluses elanikonna sissetulekutega). Lisaks annavad suured investeeringud võimaluse migreeruda Euroopasse, mis on tavalise hiinlase jaoks küllaltki keeruline, kui mitte öelda võimatu.
Üheks peamiseks põhjuseks hiinlaste Euroopa suunalistel investeeringutel on olnud ligipääs Euroopa sisemisele turule, mis on ka üheks peamiseks eeliseks USA turu ees. Kui üks EL'i liikmesriik keelab juurdepääsu oma majandusse, saab Hiina ettevõte kogu regioonile juurdepääsu läbi mõne teise liikmesriigi.
Domineerimine Euroopa või USA turul on viimane etapp Hiina ettevõtete jaoks teel globaalse liidri positsioonini. Heaks näiteks on Lenovo, kes 2005. aastal ostis ära IBM'i PC-osakonna. Hiinlastel õnnestus meelitada enamik IMB'i PC-osakonna juhtivtöötajaid uue ettevõtmisega liituma, kellele anti palju tegevusvabadust. Tänu sellele ja mitmetele teistele õnnestunud otsustele sai Lenovost 10 aastat hiljem maailma juhtiv PC'de tootja.
Paljude Hiina ettevõtete jaoks on Euroopasse investeerimise põhjuseks hoopis enda positsiooni tugevdamine kodusel turul. See toimub läbi juurdepääsu tehnoloogiale ja brändidele, mis soodustavad innovatsiooni arengut ning aitavad edendada tootmisprotsesse ja teenuseid Hiina traditsioonilistes sektorites.
Suures osas on OFDI üüratu mahu põhjuseks Hiina valitsuse eesmärgid. Olulist rolli mängib siin algatus Made in China 2025 (MIC 2025), mis seab ambitsioonikaid eesmärke turuosa omamiseks peamistes tööstusharudes. Uue strateegia eesmärgiks on viia fookus eemale madalaimate tööjõukulude pakkumisest ning liikuda Industry 4.0 poole, mis ühendab endas Internet of Things'i (IoT), tehisintellekti (AI), masinõpet, robootikat, andmekogumist jms tootmisprotsesside juures.
Hiina laiaulatuslike investeeringutega kaasnevad võimalused ja ohud
Mitmed riigid võtavad hiinlaste investeeringuid avasüli vastu. Suur osa liikmesriike on aastaid kannatanud investeeringute vähesuse käes ning Hiina panus nende majandusse on tõstnud sealsete ettevõtete konkurentsivõimet. Võrreldes investeeringutega USA'st või UK'st on Hiina kapital tihtipeale rohkem teretulnud nende hands-off lähenemise pärast, mida oli näha ka Lenovo näitest. Lisaks sellele lihtsustavad nad laienemist Aasia turule, mis on tavalise Euroopa ettevõtte jaoks küllaltki keeruline.
Osa liikmesriike on aga muutunud Hiina investeeringute koha pealt järjest ettevaatlikumaks. Hirmu on külvanud just Hiina riigi omanduses olevate ettevõtete huvi Euroopa riikide infrastruktuuri, kaitse- või kõrgtehnoloogiaga seotud projektide vastu. Kartused on vähemalt osaliselt põhjendatud, sest Hiina riigiettevõtete strateegilised investeeringud on viimastel aastatel moodustanud lõviosa EL'i suunatud OFDI'st. Näiteks omandas Hiina riigiettevõte COSCO aprillis 2017 Kreekas asuva Piraeusi sadamast 67% osaluse. 2016. aastal ostis Hiina ettevõte Midea Group ühe juhtivatest Saksamaa robotitootjatest nimega Kuka.
Taolised tehingud on viinud suurema ettevaatlikkuse ja järelvalveni investeeringute osas strateegilistesse sektoritesse EL'i tasandil. Septembris 2017 tuli Euroopa Komisjon lagedale plaaniga ühtsustada läbivaatuse metoodikaid, et paremini tagada EL'i liikmesriikide julgeolek. Ettepanek võeti osade riikide poolt positiivselt vastu, kuid need kelle majandus on rohkem sõltuv sissetulevatest investeeringutest (näiteks Kreeka, Portugal ja Ungari) jäid esialgu ettevaatlikuks.
Kuna hiinlastel on kombeks investeerida sinna, kus Hiina kapitali juba ees on, siis viimase poole aasta kaks investeeringut (Magnetic MRO ja Taxify) loovad soodsa pinnase uuteks kapitalisüstideks ka Eestis. Seetõttu tuleb ettevõtjatel, olenemata nende suhtumisest Hiina investeerimispoliitikasse, edaspidi arvestada järjest kasvava investeeringute vooga Euroopasse ning ka meie regiooni. Kohalikud ettevõtted peaksid hoidma silmad lahti potentsiaalsete Hiina koostööpartnerite osas. Samal ajal tuleks proovida mõista investeeringute aluseks olevaid ambitsioone, et mitte lasta tekkida olukorda, kus rahvuslik julgeolek või igapäevaelu normaalse funktsioneerimise tagamine ei ole enam meie endi kätes.
