Riigikohus otsustas jätta Tallinna Sadama korruptsiooniasja jälitusinfo süüdistatute eest salastatuks
Kui eelmisel sügisel andis ringkonnakohus õiguse Tallinna Sadama korruptsiooniasjas süüdistatutele ja nende kaitsjatele, kes taotlesid, et prokuratuur tutvustaks nende kohta kogutud ja kaitsjate eest salastatud infot, siis riigikohus tühistas eile otsuse.
Sellega jättis kohus jõusse riigiprokuratuuri valiku mitte näidata süüdistatavatele, milliste lubade ja taotluste alusel nende puhul jälitustoiminguid tehti.
Seda vaidlustasid nii Ain Kaljuranna kaitsja Paul Keres, Poola laevatehase endise juhi Jan Paszkowski kaitsja Elmer Muna kui ka Üllar Raadi kaitsja Aadu Luberg.
"Mina soovisin, et prokuratuur tutvustaks mulle dokumente, mille sisu kohta mul igasugune aimdus puudub. Minu arvates ei ole neid määrusi õige kinni katta," rääkis vandeadvokaat Paul Keres. "Ringkonnakohus ütleski, et muidugi tuleb neid kaitsjale näidata. Prokuratuur arvab aga, et kaitsjad kasutavad seda infot kurjasti ja nii otsustas ka riigikohus, et prokuratuuril on õigus."
Kerese sõnul ei määra see otsus siiski Tallinna Sadama kriminaalasja kulgu, ent jätab temas üles palju kahtlusi. "Asi on läinud nii kaugele, et menetlusosaliste menetlusdokumendid on riigisaladus. See pole nüüd päris esmakordne, aga kriminaalasjas on see kummaline. Meie riigi salastamismaania on suhteliselt silmatorkav kogu maailma kontekstis."
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas selgitas, et prokuratuur tutvustas kaitsjatele jälitustoimingu lube osaliselt, kuivõrd tutvustamata jäetud osas sisaldasid load kaitsmisväärset teavet. "Riigikohus otsustas oma määrustega, et prokuratuuri seisukoht tutvustama jätmise osas on olnud põhjendatud."
Tallinna Sadama kohtuasjas toimub esimene istung (eelistung) 13. veebruaril. Riigiprokuratuur esitas eelmise aasta sügisel Tallinna Sadama endistele juhtidele Allan Kiilile ja Ain Kaljurannale süüdistuse 2005. kuni 2015. aastani suures ulatuses altkäemaksu võtmises ning rahapesus. Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka endisele Tallinna Sadama hooldusosakonna juhatajale Martin Paidele ning lisaks süüdistatakse 7 füüsilist ja 2 juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.
Süüdistuse järgi nõustusid Allan Kiil ja Ain Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõtetelt selle eest, et nende lepingulised suhted AS-ga Tallinna Sadamsujuksid võimalikult soodsalt. Kümne aasta jooksul nõustusid Allan Kiil ja Ain Kaljurand nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu 4 miljoni euro ulatuses. Sellest suurima osa, ligikaudu 3 miljonit eurot, moodustas Allan Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate poolt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.
