2016. aasta 15. novembril avaldati Šveitsi kaubandusameti ajalehes (Schweizerisches Handelsamtblatt) teade, et reeder Hans-Jürg Grunderi Enzian Shipping AG nimetati ümber TS Investor AG-ks. TS tähendab Timo Sasi. 45-aastane eestlane Tallinnast võttis ettevõtte juhtimise üle, teatab Aargauer Zeitung.

Grunder jäi juhatuse liikmeks, nagu ka Zürichi jurist ja Grunderi usaldusalune Pete Hirsch. Kõrvuni võlgades Grunder tahtis oma laevastiku Sasile loovutada. Vastutasuks pidi Sas üle võtma ka võlad. Lepingud olid juba allkirjastatud. Grunder tahtis nii oma 12 Šveitsi riigi tagatisega laeva päästa ja ise valdkonnas tegutsema jääda.

Šveitsi liiduvalitsus pidi välja käima kuni 215 miljonit franki, sest Grunderi SCL-/SCT-Gruppe (Enzian Reederei) läks pankrotti. Liiduvalitsus oli selle 12 laeva tagaja.

Ebaselgetel põhjustel oli lastud Grunderil aastaid hiiglaslikke laene tagasimaksmata jätta. Nüüd uurib asja Šveitsi parlament, samuti liiduprokurör.

Kahtlase kuulsusega investor Sas ilmus välja 2016. aasta suvel. Liiduvalitsus majandusminister Johann Schneider-Ammanni isikus oli alguses sellest lahendusest üsna huvitatud. Väljavaade, et ostja võtab laevad koos võlgadega üle, näis ahvatlev. Alternatiiviks olid liiduvalitsuse miljonitesse ulatuvad kahjud.

Kes on aga Timo Sas? Juhtumiga kursis olev laevandusvaatleja ütles Aargauer Zeitungile, et Sasi selja taga seisavad venelased. Eestlase selja taga ei ole väidetavalt keegi muu kui Putin. „Oli oht, et laevad satuvad ühe välisriigi, nimelt Venemaa kätte,” ütles Aargauer Zeitungile üks teine isik.

Jälg viib Šveitsi väljaande teatel Putinini. On olemas mitmeid jälitatavaid sidemeid Sasi ja venelaste vahel. Ühe leidis Aargauer Zeitung Panama paberite andmelekke abil. Need andmed sisaldavad ettevõtet nimega Triza Express Incorporated, mis asub Briti Neitsisaartel.

Selle üks aktsionäridest on Sas. Ettevõtte peamine omanik on aga Peterburi aadressiga venelane Sergei Zelenski, kes on aga ka Gazpromnefti direktor. Gazpromneft on Vene riigile kuuluva Gazpromi kontserni osa.

Sas esines hiljuti ka Kaliningradis asuva Pregoli laevaremonditehase direktorite nõukogu liikmena. „Sellel, kellel on selline ligipääs, peavad olema äärmiselt head suhted Vene sõjaväe ja riigiga,” kommenteeris Aargauer Zeitungile vaatleja.

Miks peaks Putinil olema huvi Šveitsi lipu all olevate nelja tankeri ja kaheksa kaubalaeva vastu? Peamine motiiv olid Venemaa-vastased rahvusvahelised sanktsioonid, kirjutab Aargauer Zeitung. Neutraalse |Šveitsi lipu all olevad laevad oleksid võimaldanud venelastel sanktsioonidest kõrvale hiilida. Ja näiteks Süüriasse relvi vedada.

Kattevari oleks ideaalne, Šveitsi laevad on viinud abi näiteks Jeemenisse. „Et Sas on eestlane ja seega Euroopa Liidu kodanik, saab ta Euroopas vabalt ringi liikuda ja tegutseda, et sanktsioonidest mööda minna,” ütles vaatleja. „Ta võiks isegi NATO-ga sõjaliste transportide kohta lepinguid sõlmida ja lasta Vene meremeestel need läbi viia.”

Plaan oli laevad võlakoormast vabastada ja opereerida nendega TS Investori kaudu, mis nüüd kannab nime Helvetia Shipping. Šveitsi marionettidega juhatuses oleks see olnud nime poolest Šveitsi firma. Vaatlejate sõnul ähvardas aga rahvusvaheline skandaal. „USA sekkus sanktsioonidest kõrvalehoidmise tõttu teravalt.”

Miks tehing lõpuks teoks ei saanud? Ühelt poolt anti Šveitsi liiduvalitsusele hoiatus. Šveitsi valitsuse saladokumendis 2016. aasta detsembrist öeldakse: „SCL-/SCT-Gruppe omaniku H.J. Grunderi teatavaks tehtud uus investor T. Sas ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud. Lisaks tagatud deposiidi puudumisele ei ole tänaseks esitatud ka liidu (riigi) ja pankade nõutud tõendeid tema äritegevuse ja raha päritolu kohta.”

Šveitsi riik likvideeris Grunderi pankrotti läinud laevastiku ja pidi välja käima 215 miljonit franki, et suurtes võlgades laevad kahjuga maha müüa.