Reedel välja kuulutatud eesmärk on keskmeks ettevõtte uuele visioonile Prügivaba maailm, mille raames plaanib Coca-Cola aastatepikkuseid mahukaid investeeringuid, et muuta kõigi brändide pakend 100 protsenti taaskäideldavaks ja vähemasti 50 protsendi ulatuses ümbertöödeldud materjalist. Ettevõtte mõistab, et mugavad toidu ja joogi pakendid on oluline osa tänapäeva inimeste elust, kuid see ei tähenda, et pakendeid oleks võimalik tänasest paremini taaskasutada ja ümbertöödelda.
“Maailm on silmitsi pakendite probleemiga, ja nagu kõigil ettevõtetel, on ka meil vastutus sellega tegeleda,” ütles Coca-Cola Company tegevjuht James Quincey. “Prügivaba maailma visioon tähendab, et suurendame oluliselt investeeringuid nii ümbritsevasse keskkonda, inimeste teadlikkusse kui pakenditesse, mis aitab pakendijäätmete probleemi globaalselt lahendada.”
Eesti on joogipakendite käitluses eesrinnas. “Võttes arvesse kõiki maailma riike, on Eesti Coca-Cola 2030. aasta eesmärgi osas kindlasti eesrinnas. Eestis taaskasutatakse juba praegu plastik- ja klaaspakendeid 87 protsendi ja metallpakendeid 75 protsendi ulatuses,” sõnas Coca-Cola Balti riikide frantsiisijuht Ieva Matulaitiene, kuid rõhutas, et eesmärgi saavutamiseks on veel palju tööd teha.
“Koostöös teiste joogitootjate ja maaletoojatega on Eestis käivitatud pandipakendisüsteem, kuhu on investeeritud ja investeeritakse igapäevaselt, et vähendada pakendijäätmete hulka keskkonnas. Siinkohal tuleb kindlasti tänada Eesti tarbijaid, et nad on viimase kolmeteistkümne aasta jooksul, mil Eesti Pandipakend töötanud, taaskasutusse oma tugeva panuse andnud,” ütles Matulaitiene.
“Eestis on viimase kolmeteistkümne aastaga kokku kogutud 3,46 miljardit pandiga joogipakendit. Meile olid eeskujuks süsteemi juurutamisel Skandinaavia maad, täna on aga väike Eesti paljudele riikidele eeskujuks ja meilt käiakse õppimas. Kindlasti on pandipakendi loogika üks end hästi tõestanud võimalustest, kuidas prügistamist ja jäätmeid maailmas vähendada,” sõnas Eesti Pandipakendi juht Rauno Raal.
