Suri poliitik ja majandusteadlane Janno Reiljan
Teisipäeval, 23. jaanuaril lahkus meie hulgast 66-aastasena poliitik ja majandusteadlane Janno Reiljan, teatab Postimees.
Janno Reiljan sündis 8. oktoobril 1951. aastal ning oli Eesti poliitik ja majandusteadlane. Reiljan õppis Moskva Riiklikus Ülikoolis ning oli pikaaegne Rahvaliidu liige.
Janno Reiljan oli Tartu Ülikooli välismajanduse professor ja korporatsiooni Fraternitas Liviensis vilistlane.
2006. aastal abiellus Janno Reiljan oma pikaaegse elukaaslase Siiriga. Toona ühendati pulmapidu Siiri 50. sünnipäevapeoga. Varem klaveriõpetaja ametit pidanud Siirile oli see teine, Jannole kolmas abielu.
Viktor Trasberg: Reiljan polnud poliitkorrektne
Majandusteadlane Viktor Trasberg mäletab Janno Reiljanit kolleegina Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas, koostöös kahe teise autoriga kirjutasid nad 2002. aastal ka raamatu "Eesti kohalike omavalitsuste rahastamise probleemid Euroopa Liiduga ühinemisel".
"Kindlasti oli ta väga otsekohese ütlemisega, selle poolest oli ta tuntud ja meeldejääv. Ja olgem ausad, need väljaütlemised iga kord poliitiliselt korrektsed ei olnud, aga tal oli oma stiil. Ta oli kindlasti väga väljapaistev kuju," sõnas Trasberg.
Meedias on Rahvaliitu kuulunud Reiljanit läbi aegade paigutatud pigem vasakpoolse maailmavaate kandjate hulka. Trasberg peab seda liigitust meelevaldseks. "Ma sellest päriselt aru ei saa, mida "vasakpoolne" tähendab - selles skaalas ma teda paigutada ei oska," märkis ta.
Olev Raju: Reiljan oli humanist
"Teadsin, et ta on mineja...see oli päevade küsimus. Aga ausalt öeldes mul on kahju sellest mehest," sõnas majandusteadlane, Reiljani pikaaegne kolleeg Olev Raju nukralt. "Ta oli töönarkomaan - totaalne. Teist sellist hullu ma ei teadnud selle koha pealt. Vaatamata sellele, et tal olid silmad nõrgad," meenutab ta.
Raju rõhutab, et Reiljan oli loomult aus ja sirgeselgne. "Eks poliitikas õpetati teda natukene laveerima, aga suliks ja kaabakaks ta ei läinud kunagi. Kergelt naljamees, kergelt napsumees, kergelt naistemees, aga mitte tugevalt - kui viitsis, oli seltskonna hing," mäletab ta.
Nagu Trasberg, nii ka Raju ei taha Reiljanit lihtsakoeliselt vasakpoolseks majandusmõtlejaks sildistada. "Muidugi ei läinud ta kaasa selle ultraliberalismiga, mis alles nüüd hakkab vaikselt ära kaduma. Selleks oli ta liiga aus teadlane, et mitte mõista, et see on jama. Humanistlik ja analüütiline - talle ei saanud selgeks teha, et maakera sees on teine maakera, mis on esimesest suurem," meenutab Raju.
