IKEA asutaja Ingvar Kampradi edulugu: tikumüüjast farmipoiss, kellest sai mööblikuningas ja Euroopa üks rikkamaid inimesi

Eile suri 91-aastaselt IKEA asutaja, Euroopa üks rikkamaid inimesi Ingvar Kamprad. Tema ärivaist lõi välja juba poisipõlves, kui ta tikkude müümisega raha teenis. IKEA fenomeni puhul aga tuleb veidi tänada ka juhuste kokkulangemist.

Kamprad sündis 30. märtsil 1926 Rootsis Smålandi kandis Agunnaryd külakeses, kus tema vanematel oli väikefarm nimega Elmtaryd. Sellest tulenes hiljem ka firma nimi IKEA (Ingvar Kamprad, Elmtaryd, Agunnaryd).

Välismeedias on kajastatud, et Kamprad oli juba poisipõlves hea ärivaistuga. Nimelt ostis ta pealinnast Stockholmist tikutoose suurtes kogustes ja müüs neid siis külaelanikele vaheltkasuga edasi. Hiljem müüs ta ka jõulukaarte, kala ja marju. Viimaks jõudis ta juba pastakate ja pliiatsiteni. Kirjutusvahendeid osteti nii hästi, et noorsand otsustas luua oma firma - IKEA rajas ta 1943. aastal.

Nutikas idee mööbli kokkupanemisest

Mööblit hakkas IKEA müüma neli aastat hiljem. Kuna nõudlus oli suur, siis 1951. aastal otsustas Kamprad, et keskendutakse vaid mööblile. Eesti Päevaleht on varasemalt kirjutanud legendist, et mõte müüa mööblit, mille ostja ise kokku paneb, olla tekkinud siis, kui üks IKEA töötaja proovis toppida oma autosse lauda, mis mahtus ära alles siis, kui sel jalad alt võeti. Seni toimetas Kampradi postimüügifirma lähipiirkonna mööblitootjate kaupu kohale veoautoga.

Polegi oluline, kuidas idee tekkis, ent IKEA sai tihedas konkurentsis eelise. Mööbli kojutoimetamise ja kokkupanemise kulu sai kanda üle tarbijatele ja selle, nagu ka vähenenud lao- ja transpordikulu arvel mööblit odavamalt müüa. Ettevõtte keskseks tegevusalaks kujuneski logistika – kuidas mööbel võimalikult tõhusalt tehasest poodidesse toimetada. Algset ideed, kokkupandavat mööblit, oli ju rivaalidel pärast esimest ehmatust väga lihtne kopeerida.

Teiseks oluliseks müügiargumendiks peale hinna sai IKEA lihtne põhjamaine disain.

Maksude vältimiseks elas pikalt Šveitsis

Kamprad hakkas ettevõtte juhtimisest taanduma 2000ndate keskel. Juhtivad kohad on firmas ka Kampradi kolmel pojal. Kamprad ise loobus ametlikest positsioonidest 2013. aasta lõpus. Küll aga jätkas ta kontserni juhatuse mitteametliku nõunikuna. Umbes samal ajal kolis ta viimaks tagasi Rootsi - ta oli kõrgete maksude vältimiseks aastaid Šveitsis elanud.

Mis rikkusesse puutub, siis on majandusväljaanded hinnanud, et ta varandus on väärt umbes 40 miljardit dollarit.

Kamprad suri eile. Kui eri meediaväljaanded sellest täna uudise avaldasid, siis kommentaariumites püstitati ka küsimus - on see ikka tõsi? Nimelt levis mullu novembri lõpus libauudis tema surmast. Üks Rootsi raadio kuulutas seda Twitteris ja kohe oli ka selle refereerijaid. IKEA poolt kinnitati toona, et uudis ei vasta tõele, täna aga öeldi firma poolt, et Kamprad on tõesti kahjuks meie hulgast lahkunud.