Euroopa Komisjoni tõstis natuke Eesti majanduskasvu ootust, kuid kasv edaspidi aeglustub

Eesti majanduskasv, mis 2017. aastal küündis hinnanguliselt koguni 4,3%-ni, kahel järgmisel aastal eeldatavasti aeglustub, tõdetakse Euroopa Komisjoni täna avaldatud vaheprognoosis.

Eesti 2017. aasta erakordselt kiire majanduskasv oli osaliselt tingitud ühekordsetest teguritest – ELi rahastatud investeeringute suurenemisest ja ülemaailmsete energiahindade tõusust põhjustatud energiasektori elavnemisest. Tänu soodsale väliskeskkonnale ja sisetarbimisele jätkub tugev majanduskasv eeldatavasti ka järgmisel kahel aastal, kuigi on oodata kasvutempo aeglustumist.

Tänase prognoosi kohaselt kasvab Eesti SKT 2018. aastal 3,3%, mis on veidi kiirem kui 2017. aasta sügisprognoosis (3,2%), ja 2019. aastal 2,8% (sama, mis sügisprognoosis). Käesoleval aastal jõustunud tulumaksumuudatused toovad eeldatavasti kaasa eratarbimise suurenemise, mida aga osaliselt piirab järsk aktsiisimäärade tõus.

Aktsiisimäärade tõus koos toiduaine- ja energiahindade kallinemisega maailmaturul põhjustas Eestis 2017. aastal ka euroala keskmist (1,5%) märkimisväärselt ületava inflatsioonimäära – 3,7%. Nende tegurite mõju peaks aga eeldatavasti vähenema, mistõttu inflatsioon kahel järgmisel aastal aeglustub, küündides 2018. aastal 3,1%-ni ja 2019. aastal 2,6%-ni. Euroala inflatsiooniks prognoositakse 2018. aastal 1,5% ja 2019. aastal 1,6%.

Vaheprognoosi kohaselt ületavad euroala ja ELi majanduskasvunäitajad eelmise aasta prognoose, kuna jätkub liikumine majanduse taastumise faasist kasvufaasi.

Nii euroala kui ka ELi riikide majandus kasvas 2017. aastal hinnanguliselt 2,4%, mis on viimase aastakümne kiireim kasv. Sarnane kasvutempo peaks jätkuma 2018. ja 2019. aastal. Eesti majanduskasv, mis 2017. aastal küündis hinnanguliselt koguni 4,3%-ni, kahel järgmisel aastal eeldatavasti aeglustub.

Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste voliniku Pierre Moscovici sõnul astus Euroopa majandus 2018. aastasse heas seisus. „Euroala naudib majanduskasvu, millist viimati nähti enne finantskriisi. Töötus ja riikide eelarvepuudujäägid on vähenemas ja lõpuks on hakanud ka investeeringud märkimisväärselt suurenema. Majanduskasv on ka paremini tasakaalus kui kümne aasta eest. Kui struktuurireforme teha arukalt ja järgida vastutustundlikku eelarvepoliitikat, võib majanduskasv olla ka püsivam. Selline hea aeg reformide tegemiseks ei kesta aga igavesti: just praegu on õige aeg teha ambitsioonikaid otsuseid, mis tugevdaks majandus- ja rahaliitu,“ märkis volinik.