Eestis kasvab paindliku tööaja ja kaugtöö trend, aga seda saavad kasutada suurettevõtete ja kõrgema haridusega töötajad

Järjest enam Eesti tööandjaid võimaldab töötajatele paindlikku tööaega ja kaugtöö tegemise võimalusi. Paindlikule tööle ligipääs on aga eeskätt suurettevõtetes ning kõrgema haridustaseme ja kvalifikatsiooniga töötajatel, selgub Arenguseire Keskuse tellitud töötajasõbraliku paindlikkuse uuringust.

Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu tõi analüüsi tulemuste põhjal välja, et töösuhte paindlikkus on Eestis viimastel aastatel kiiresti kasvanud. „Pärast majanduskriisi on tööaja paindlikkus Eestis suurenenud ning jõudnud järgi Euroopa keskmisele näitajale – tervelt 65% Eesti ettevõtetest pakub paindlikku tööaega. Kasvab ka kaugtöö võimalusi pakkuvate tööandjate hulk ning kaugtööd saab teha ligi viiendik Eesti töötajatest, seegi näitaja sarnaneb Euroopa keskmisega,“ selgitas Vallistu.

Tööaja ja –vormide paindlikkuse kasvu põhjus võib Vallistu sõnul olla selles, et majanduskriisi ajal toimus paindlikkuse võimaldamises langus, kuid nüüdseks on Eesti ületanud kriisi-eelse taseme ning näitajad on kasvanud Euroopa Liidu keskmisest kiiremini.

Arenguseire Keskuse tööturu tuleviku uurimisprojekti raames uuris Kenti Ülikooli sotsioloogia õppetooli professor dr Heejung Chung paindliku töö arengut nii tööaja paindlikkuse, kaugtöö kui ka autonoomse tööaja lõikes. „Analüüsi tulemused räägivad selget keelt – juhi või eksperdina töötaval inimesel võib olla kaheksa korda suurem ligipääs kaugtööle ning neli korda suurem ligipääs ajapaindlikule tööle kui näiteks müügitööd tegeval inimesel,“ sõnas Vallistu. Analüüs tugines Euroopa töötingimuste uuringu ja Euroopa ettevõtete uuringu andmetele.

Kõige sagedamini võimaldavad töötajatele paindlikkust Eestis suured ettevõtted, kuid paindlikkust võimaldatakse sageli vaid osale töötajatest. Väikesed ettevõtted võimaldavad paindlikku tööd harvem, kuid sel juhul on see tihti võimaldatud kõikidele töötajatele.

Teistes Euroopa Liidu riikides on võrreldes Eestiga paindlikule tööle suurem ligipääs väikeste laste vanematel. „Eesti tulemused sellist trendi veel ei näita,“ kinnitas Vallistu.

Arenguseire Keskuse eksperdi sõnul on küsimus ka selles, kas paindliku töö puhul on tegemist privileegiga või peaks hoopis rohkem tähelepanu pöörama selle ohtudele töötaja jaoks. „Uuringu tulemused näitavad, et kaugtöö tegijad muretsevad vabal ajal tööasjade pärast neli korda sagedamini ning teevad vabal ajal tööd viis korda sagedamini,” tõi Vallistu välja.

Uuringu tulemusi retsenseerinud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüütik Kerly Espenberg rõhutas, et kõige suurem oht, mis tööaja ja -koha paindlikul kujundamisel tekib, on see, et töötaja ei oska tõmmata piiri töö ja koduse elu vahele. “Lihtne on vaid korraks õhtul töö-meile kiigata, kui selline võimalus on olemas, ja kui sealt leida tööülesanne, siis see ära täita. See võib viia ületundide tekkimiseni, mida töötaja ei taju ja tööandja ei tea,” lisas Espenberg.

Samas näitavad rahvusvaheliste uuringute tulemused, et üldjuhul on paindliku töökorraldusega töötajad oma töö- ja pereelu tasakaaluga rohkem rahul ning töötavad produktiivsemalt ja teistest rohkem, samas puuduvad nad töölt vähem ja on harvem haiged.

Arenguseire Keskus viib sel aastal läbi tööturu tuleviku uurimisprojekti, mille eesmärk on eeluuringute ja stsenaariumide loomise abil paremini mõista tööturu arenguid Eestis ning nende mõjutegureid. Uurimisprojekti raames teostatud analüüs hõlmas Euroopa töötingimuste uuringu andmeid 2005., 2010. ja 2015. aastal ning Euroopa ettevõtete uuringu andmeid 2009. ja 2013. aastal. Tööturu tuleviku uurimisprojekt valmib selle aasta lõpus.