ERR vajab uue küberturvalisuse seaduse nõuete täitmiseks miljoneid eurosid lisaraha
Kultuuriministeerium on välja arvestanud, et maikuust jõustuma plaanitud uus küberturvalisuse seadus nõuaks ERR-ile ja Rahvusraamatukogule tublisti lisaraha. ERR peaks saama lausa 1,8 miljonit lisaeurot aastas.
"Seadus omab mõju enamikule meie haldusala asutustele, millest tulenevalt on selle rakendamise eelduseks kõikide asutuste IKT baas- ja rakendusteenuste korrastamine, milleks hetkel on vahendid eraldatud ainult 11 asutuse IKT baasteenuste tagamiseks püsikuluna kuni 2022 aastani," kirjutas ministeeriumi kantsler Paavo Nõgene majandusministeeriumile (MKM).
Seaduse rakendamiseks on vaja täiendavaid vahendeid ülejäänud 41 asutuse korrastamiseks. Kultuuriministeerium on selleks esitanud MKM-ile lisataotluse, saamaks 1,53 miljonit eurot aastas püsikuluna ning alates aastast 2022 kõigile 52 asutusele kokku tervelt 3,34 miljonit eurot.
"Eraldi toome välja kaks suuremat ja olulisema mõjuga asutust – Eesti Rahvusringhääling (edaspidi ERR) ja Eesti Rahvusraamatukogu (edaspidi RR). ERRi aastane vajadus seadusest tulenevate nõuete rakendamiseks ja tagamiseks on 1,8 miljonit eurot aastas. RR vajab investeeringuid 500 000 eurot ja aastane tagamiskulu on 70 000 eurot," märkis Nõgene kirjas.
Täpsustuseks tuleb öelda, et lisaks otseselt seadusest tulenevate nõuete täitmiseks on kultuuriministeeriumil raha vaja ka selleks, et luua üldine oma valitsemisala IKT-strateegia - seda peavad tegema kõik ministeeriumid. Strateegias ettenähtud tegevusteks annab rahastuse rahandusministeerium, MKM aga toimib omalt poolt nö nõuandva koguna, kes annab rahandusministeeriumile ka oma soovituse, mis rahastuse summa võiks olla, hoiab tervikpilti ning annab teistele ministeeriumitele strateegia loomisel nõu.
ERR praeguse eelarvega kulusid ära ei kata
Oktoobris saatis ka ERR otse MKM-ile enda kriitilise hinnangu seadusele. Juhatuse esimehe Erik Roose allkirjaga läkituses märgiti, et seadus on küll vajalik, kuid huvigruppe pole piisavalt kaasatud. Tema hinnangul on kogusumma aastate peale 3,8 miljonit eurot. "Kokku hindame täiendavalt ühekordseks investeeringuks 3,1 miljonit eurot ja täiendavateks jooksvateks kuludeks ca 700 000 eurot, mis väljendatuna aastate lõikes on 1,14 miljonit eurot aastas võttes aluseks seadmete amortisatsiooniperioodi seitse aastat. ERR ei näe võimalust nende kulude katmiseks olemasolevate eelarvevahendite piires," märgiti kirjas.
Rahvusringhääling jäi rahasoovi kommenteerides praegu napisõnaliseks. "Kultuuriministeeriumi numbrit meie kommenteerida ei oska. Oktoobriga võrreldes on summad mõnevõrra täpsustunud. Lisaks on võimalik, et on vaadatud muud perioodi kui meie info vaatles. Planeeritavaid projekte ette kommenteerida ja lahti seletada me otstarbekaks ei pea, sest planeerimise käigus võivad nii summad kui ka rõhuasetused oluliselt muutuda," sõnas ERRi internetipõhiste teenuste ja infotehnoloogia arendusdirektor Jaanus Lillenberg.
Tema sõnul ei ole praeguses faasis, kus kooskõlastamine alles käib, veel selge, kas ERR-i soovitud investeeringutele leitakse eelarves kate.
Ka MKM ei soovinud rahasoovi kommenteerida, viidates, et läbirääkimisprotsess alles käib.
ERR peaks tegema investeeringuid kuues valdkonnas:
1. Säilitatavad andmed (arhiiv) tuleks dubleerida teises geograafilises punktis, millega kaasneb andmete säilituskihi eraldamine kasutuskihist, olemasolevate võrkude uuendus vanas telemajas, uudiste peegel teises geograafilises punktis. Vajaliku investeeringu hinnanguline maksumus esialgsete arvutuste kohaselt on ca 2,5 miljonit eurot.
2. Võrkude, seadmete ja süsteemide ning andmete liikluse monitooring ja turvamiseks teenuse ostmine - hinnanguline kulu ca 100 000 eurot aastas.
3. Täiendava tööjõu kaasamine või teenuse ostmine (turvaspetsialist, esimese astme toe spetsialist, võrguadministraator, teletehnika süsteemiarenduse spetsialist) - hinnanguline kulu ca 200 000 eurot aastas.
4. Seadmete uuendamine ja tulemüüride uuendamine ning võimekama tarkvara kasutuselevõtmine- hinnanguline maksumus ca 600 000 eurot.
5. Täiendav tarkvara litsentsikulu (litsentsipoliitika ja poliitikatetäienduse kaudu turvalisuse tõstmine, tulemüüride, võrguseademete ja turvalitsentside tugevamad astmed) - hinnanguline maksumus ca 100 000 aastas; tarkvaraliste tulemüüride kasutuselevõtt - hinnanguline maksumus ca 100 000 aastas; rahvusvaheliselt tunnustatud IKT protsessijuhtimismudelite rakendamine ja sellega kaasnevad täiendavad kulud- hinnanguliselt 100 000 eurot aastas.
6. Spetsialistide ja töötajate senisest oluliselt mahukam koolitus - hinnanguline maksumus ca 100 000 eurot aastas.
Seadus on plaanitud jõustuma tänavu 10. mail.
