2001. aastal kirjutas Ärileht, kuidas Eesti jõustruktuurid Susi lennukivahendamist aastaid teravdatud tähelepanuga jälginud olid. "Kartus, et mõnd lennukimarki võidakse müüa džunglisõdadesse, on ASi Musket ligi 10 aastat hoidnud nii politsei kui ka toll avaliku ja salajase jälgimise all," kirjutas Virkko Lepassalu. Susile andis ta artiklis tiitli "lennukifriik".

Susi ajas toona äri järgnevalt. Euroopasse suunduvad lennukid pandi kokku Tallinna lennujaama lähedal. Need, mis USAsse müüdud, rändasid aga edasi konteinerites. Venemaalt ja mujalt Tallinna toodud lennukid vaadati põhjalikult läbi. Neile pandi peale lääne raadiovastuvõtjad ning vahetati kulunud osad. Piinliku täpsusega hoolitseti selle eest, et juba Venemaal, kust lennukid peamiselt pärinesid, keerataks neilt küljest ära kogu sõjalist kasutamist võimaldav aparatuur: sihikud jms.

Eriti olid võimudele pinnuks silmas Tšehhis toodetud treeninghävitajad L, mis vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele siiski otseselt sõjalennukite hulka ei kuulunud. Ühe sellise hävitaja hind oli Venemaal toona 1,3 miljonit krooni, mis edasimüügil võis tõusta poole võrra.

10 päeva vangis

Susi pidi nende lennukite pärast 90ndate keskel lausa kümme päeva salakaubanduse kahtlusega vangis veetma. "Eestis ei ela teist nii jälitatud inimest kui Susi. Tema vastu on tundnud või tunnevad huvi kaitsepolitsei, majanduspolitsei, toll, piirivalve, maksuamet ning välisministeeriumi strateegiliste kaupade komisjon, mille esindaja Musketi konteinereid tollis aeg-ajalt kontrollimas käib. Kuigi aastaid tagasi tema kohta avatud kriminaalasi suleti, ei loobu enamik loetletud ametkondadest Susi jälgimisest," kirjeldas Lepassalu 2001. aastal.

OÜ Musket

2006. aastal kirjutas Eesti Ekspress, et Susile kuuluv OÜ Musket võitis rahvusvahelise riigihanke, millega otsiti reaktiivtreeninglennukeid, et Eesti piloote sihitajateks koolitada. Sihitajad peavad radari abil hävitaja õhus sihtmärgini viima.

Delfi on varem kirjutanud, et Raivo Susi ja OÜ Musket olid välisministeeriumi sõjalise kauba registreeritud vahendajate nimekirjas. Vahendatavaks kaubaks on muu hulgas tulirelvad, laskemoon, tulejuhtimisvarustus, vee- ja maismaasõidukid, õhusõidukid, soomus- või kaitsevarustus.

Musket asutati 1992. aastal. Põhitegevuseks on märgitud väikelennukite ja nende varuosade ost ja müük. Aruande kohaselt tarnitakse lennukeid SRÜ riikidest ning Ukrainast ja müüakse edasi läände. Alates 2011. aastast hakkas ettevõttel halvemini minema, kuna lennukivahendusturg läks globaalselt langusesse. Samuti mõjutasid alates 2014. aastast tegevust Venemaale kehtestatud sanktsioonid. Paljud juba varem sõlmitud lepingud tuli ootele panna ja juurde otsida lisaraha.

2015 jäi ettevõte 469 000 euroga kahjumisse, 2016 aga õnnestus läbi kulude vähendamise teenida 377 000 eurot kasumit. Firmas töötas keskmiselt 4 inimest. 2016. aastal tuli enamik müügitulu üllatavast riigist - Ugandast (meenutagem artikli alguses viidatud džunglisõdasid), järgnes Moldova ja alles tüki maad hiljem Eesti.

OÜ Aerohooldus

Ettevõte tegeleb lennundustehnika remondi ja hooldusega. "Peamisteks klientideks on Eestis lennundusega tegelevad väikeettevõtted ja lennundusfirmad," seisab aruandes. Alates 2015. aastast on ettevõte teostanud riigihanget Kaitseväele. EL-is on peamisteks klientideks Prantsusmaa, Luksemburgi ja Hollandi lennundusfirmad. Tunamullu töötas firmas keskmiselt 10 inimest. Käivet tegi firma 1,3 miljonit eurot ja teenis ka alla 100 000 euro kasumit.

Mullu üritas võlausaldaja Konstantin Timofeev saavutada ettevõtte pankrotti. Harju Maakohus võttis asja maikuus menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Juulis kirjutas Äripäev sellest, kuidas Susi ja Aerohoolduse vastu nõudeid kogutakse. Septembris aga otsustas kohus pankrotti siiski mitte välja kuulutada.

OÜ S.V. Ärigrupp

Ettevõte peab Tallinnas ja Tartus auto remonditöökoda ja kauplusi. Eelmise aasta keskel koliti Tartus uude hoonesse. 2016. teeniti 41 000 eurot kasumit, mis sarnaselt Musketiga tuli kulude kokkuhoiust. Keskmiselt töötas ettevõttes 17 inimest. Käive oli ligi 1,8 miljonit eurot. Omanikeringis Susi pole, pool firmast kuulub Maarten Herman Van Gentile ja pool Sven Valdmaale, Susi on vaid juhatuses.

Aruanded viibivad

Susi firmad on olnud hädas majandusaasta aruannete õigeaegse esitamisega. Näiteks väikefirma OÜ Lakipropa 2014. aasta aruanne sai allkirja alles 2016. aasta 15. augustil, kui Susi ise Venemaal vangis oli. Allkirja andis tema volitatud esindaja Natalja Sokoluhina. Samal päeval andis Sokoluhina allkirja ka OÜ Lakilennuk 2014. aasta aruandele.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena