Jõe väljalaske suudmest eemal oleks mõju vastavalt kaugusele väiksem. Arvutus põhineb Est-For Investi nõustava rahvusvahelise biomajanduse eksperdi Daniel Paalssoni hinnangul.

Tehase veetarbimine oleks kuni 0,7 kuupmeetrit sekundis. Suur-Emajõe keskmine vooluhulk on 63,3 kuupmeetrit sekundis.

Nii oleks tehase veetarbimine 1,3 protsenti keskmisest vooluhulgast. 1,2 protsenti keskmisest vooluhulgast laseks tehas puhastatud heitveena jõkke tagasi.

Puhastatud heitvesi sisaldab loodusliku päritoluga ühendeid. Need pärinevad tootmisprotsessi tarbeks kasutatud puidust või lubjast, millega pleegitatakse puitmassi. Tegemist on kloriidi-, kaaliumi-, karbonaadi-, kaltsiumi- ja sulfaatioonidega.

Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli rõhutas süvateaduslike uuringute vajadust, mille saavad viia läbi vaid sõltumatud osapooled.

Loe pikemalt err.ee'st.