Raskustes ABLV pank palub Läti keskpangalt 480 miljonit eurot laenu, panga maksetele kehtestati piirangud

Läti ABLV pank otsustas paluda Läti keskpangalt 480 miljonit eurot laenu oma väärtpaberite tagatisel, et stabiliseerida oma tegevust. Rahandusminister Dana Reizniece-Ozola ütles, et ABLV võib laenu saada ainult juhul, kui Läti Pank on kindel, et saab välja antud raha kergesti tagasi. Reizniece-Ozola sõnul ei hakka riik ABLV toetuseks ühegi euroga riskima.

Eelmise aasta lõpu seisuga oli Läti Panga valduses 1,7 miljardi euro väärtuses ABLV väärtpabereid, teatas krediidiasutus ise Läti ringhäälingu uudisteportaali LSM vahendusel.

„Panga aktivate struktuur on tasakaalustatud, aga hinnates kujunenud olukorda võib varade ülekandmine ja realiseerimine nõuda rohkem aega, kui on standardolukordades ette nähtud,” teatas ABLV.

Läti finants- ja kapitalituru komisjon (FKTK) otsustas erakorralisel istungil Euroopa Keskpanga instruktsioone järgides kehtestada piirangud ABLV maksetele, keelates deebetoperatsioonid klientide kontodel mis iganes valuutas.

„Pangal on vaja tagada, et klientide maksekorraldused viidaks panga süsteemi. Lisaks sellele ei tohiks pank alates 18. veebruari keskööst läbi viia klientide deebetoperatsioone,” teatas FKTK.

„See on Euroopa Keskpanga otsus. Ja meie võtsime selle vastu, tuginedes EKP instruktsioonidele. Komisjon peab tagama kogu sektori stabiilsuse ja seda võeti seda otsust langetades arvesse,” selgitas FKTK esimees Pēteris Putniņš.

Euroopa Keskpank teatas, et otsus annab ABLV-le piisavalt aega oma olukorra stabiliseerimiseks.

Läti rahandusministri Reizniece-Ozola sõnul on pank seni teinud avalduse selle kohta, et võib Läti Pangalt laenu küsida, pakkudes vastu väärtpabereid. Ametlikku taotlust ei ole aga laekunud.

„Kui laen antakse, siis ainult sellistel tingimustel, et Läti Pank on kindel, et saab pangale antud raha täielikult ja kergesti tagasi,” ütles Reizniece-Ozola, märkides, et sellise otsuse langetamisel võetakse arvesse Euroopa Keskpanga ja FKTK arvamused.

„Finantssektor Lätis on tervikuna stabiilne, hoiustajad võivad olla rahulikud. (...) Olukord muutub, aga on tähtis, et järelevalveorganid hoiavad kätt pulsil ja kontrollivad toimuvat,” ütles Reizniece-Ozola.

Reizniece-Ozola rõhutas, et ABLV ei ole süsteemne pank, spetsialiseerudes välismaistele klientidele. Samal ajal tunnistas Reizniece-Ozola, et finantsasutus tegeleb investeerimisprojektide finantseerimisega, ja kui panga tegevus peatatakse, võivad ka need projektid peatuda.

Musta stsenaariumi korral on Lätil olemas hoiuste tagatisfond, mis hüvitab klientidele kuni 100 000 eurot.

Läti peaminister Māris Kučinskis ütles televisiooni õhtuses uudistesaates „Rīta panorāma”, et ABLV olukord ei ole samasugune, nagu oli Latvijas Krājbanka või Parexi oma, sest seal praktiliselt ei ole Läti hoiustajate raha.

„Loomulikult võib rääkida, et pank elab kriisi üle. Rääkides võimalikust laenust, tuleb vaadata, millised väärtpaberid pangal on, kas neid õnnestub kiiresti ja kergelt realiseerida, et sisse pandud raha tagasi saada, kui selline otsus vastu võetakse. Küsimus lahendatakse,” ütles Kučinskis.

„Me ei ole huvitatud sellest, et pank kaoks. Ta on pangandusvaldkonnas kaua töötanud ja olnud selles märgatav tegija,” rõhutas Kučinskis.