Rahandusministeeriumi analüütikud: tavainimesed ja meedia käsitlevad aktsiisitõusu "emotsionaalselt, mitte kainelt ja analüütiliselt"
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütikud on avaldanud blogipostituse, kus põhjendavad aktsiiside halba laekumist "kainelt ja analüütiliselt". Blogipostituses selgitatakse, et halb on nii liigne kui ebapiisav varumine, samuti märgitakse, et alkoholipoliitika mõju hindamisel on oluline ka muu kui aktsiiside laekumine, sh mõju tervisele.
Ministeeriumi analüütikud annavad mõista, et meedia ja tavakodanikud käsitlevad teemat emotsioonide, mitte kaine ja ratsionaalse mõistuse põhiselt. "Enamiku inimeste isiklik kokkupuude alkoholiga on põhjustanud teema emotsionaalset käsitlust ja emotsioonid on kandunud ka eelarve laekumiste konteksti. Seetõttu leiame, et alkoholiaktsiisi laekumine eelmisel aastal ja võrdlus ootustega vajab järelduste tegemiseks veidi analüütilisemat vaadet ja selgitusi," märgivad analüütikud.
Muud maksud laekuvad oodatust paremini
Analüütikud toovad välja, et kuigi aktsiisi laekub kümneid miljoneid eurosid vähem, pole sellest suuremat hullu, kuna eelarve üldiselt täitub hästi.
"Keskvalitsuse maksud moodustasid 2017. aastal kokku 6,7 miljardit eurot, millest alkoholiaktsiis oli 3,3 protsenti ehk 221,7 miljonit eurot. Aktsiisid kokku moodustasid maksude laekumisest 14,7 protsenti ning mahult teise aktsiisi, alkoholiaktsiisi laekumise osakaal aktsiisides oli omakorda 22,4 protsenti. Alkoholiaktsiis on suuruselt kuues maksuliik ja selle laekumine oli mullu veidi suurem tubakaaktsiisi laekumisest," märgivad analüütikud.
"Vaatamata võrdlemisi suurele alkoholiaktsiisi alalaekumisele olid eelarvet koostades riskid siiski tasakaalus ning riigieelarve täitmine kokku ulatus 100,2 protsendini. Kui alkoholiaktsiisist jäi eelarveaastas laekumata 55 miljonit eurot, siis näiteks sotsiaalmaksu ülelaekumine ulatus 62 miljoni euroni ja riigieelarve laekumine tervikuna jäi 12 miljoni euroga plusspoolele," kirjutavad nad.
(Tuleb muidugi märkida, et ülelaekumine tuli rahandusministeeriumile samasuguse positiivse üllatusena, nagu alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi alalaekumine oli halb üllatus, ja eelarvet koostades polnud neil kummastki arengust vähimatki aimu - toim.)
Järgnevalt kirjeldavad analüütikud pikemalt seda, kuidas osa 2017. aastasse laekuma pidanud varudest laekus vastavalt 2016. aasta lõpus ja 2018. aasta alguses ja pole seetõttu nö kaduma läinud.
Halb nii üle- kui alavarumine
Analüütikud toovad välja ka seda, et eelarvet võib negatiivselt mõjutada nii varude ala- kui ülelaekumine - viimasel juhul joovad inimesed kauem odavama hinnaga soetatud alkoholi. "Lisaks mõjutasid möödunud aasta laekumisi suvise lahja alkoholi tõusu eel soetatud märkimisväärsed varud. Need olid pretsedenditult suured – varusid nii tootjad kui ka müüjad ning sellises mahus varumisi ei osatud eelarveprognoosis ette näha. See tähendab, et vana aktsiisimääraga alkoholi tarbiti pikema aja jooksul ning eelarvesse laekus ligikaudu 4 miljoni euro ulatuses vähem aktsiisitulu," kirjutavad analüütikud.
Nad tunnistavad, et õlle suurt varumist suvel ei suutnud fiskaalpoliitika osakond ette näha. "Alkoholi aktsiisitõusude eel varuvad ettevõtjad peamiselt kanget alkoholi, kuna kange alkoholi varumise sääst on kõige kõrgem, varud võtavad vähem ruumi ning säilivad pikka aega," kirjutavad nad, kuid samas märgivad, et "2017. aasta juulis tõusis õlle aktsiisimäär 70 protsenti ning muul lahjal alkoholil 45 protsenti. Tegu oli suure aktsiisimäärade tõusuga, millist Eestis ei ole varem rakendatud. Sellest tulenevalt soetasid müüjad ka erakordselt suured varud. Varumise mahtu suurendas ka sesoonsus, sest suvel on õlle tarbimine kõige suurem. Erinevate asjaolude kokkulangemise tulemusel osutusid tegelikult soetatud varud prognoositust suuremaks ning suuremate varude tõttu vähenes alkoholiaktsiisi laekumine ligikaudu 4 miljoni euro võrra."
Eestlased käivad Lätis ka turistidena
Analüütikud toovad välja alternatiivseid põhjendusi teatud fenomenide selgitamiseks. Näiteks võib Lätis tehtavate kaardimaksete sagenemist põhjustada osaliselt eestlaste huvi lõunanaabri kui turismisihtkoha suhtes. Samuti võib ulatuslik väikepoodide sulgemine Lõuna-Eestis olla põhjustatud osaliselt üldisest inimeste liikumise trendist maakonnakeskustesse, mille tulemusel on neis ka uusi poode avatud. Veel tuuakse välja, et Soomest on languses just nn "alkoturistide", mitte kõigi turistide arv.
Lõpetuseks märgivad analüütikud, et alkoholipoliitikal on muidki eesmärke peale maksutulu ning nende "õiglaseks hindamiseks tuleb lisaks maksutulu andmetele ära oodata ka alkoholi tarbimise ja tervisekäitumise statistika, mis peaks avaldatama tänavu kevadsuvel."
