Rahapesuskandaalis Läti pank ABLV taotles tegevuse stabiliseerimiseks keskpangalt 480 miljonit eurot likviidsuslaenu ning pühapäevast on kõik klientide tehingud peatatud. Läti keskpank laenas pangale 97,5 miljonit eurot.

Eesti finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles ERR-i raadiouudistele, et mingit märkimisväärset positsiooni Eesti pankadel ABLV pangas pole.

"See tähendab, et kui sel Läti pangal peaks väga halvasti minema, siis see Eesti pangandust kuidagi ei mõjuta. Seda julgen küll kinnitada," rääkis Kessler.

Kui palju võib pangas olla Eesti ettevõtjate või eraisikute varasid, finantsinspektsioon öelda ei oska, sest valdkonnas kehtib tegevusriigi põhimõte.

Panka süüdistakse rahapesus ja ÜRO sanktsioonide all olevate osapooltega tehingute tegemises

USA rahandusministeeriumi finantskuritegude õiguskaitse võrgustik (FinCEN) teatas möödunud nädalal, et ABLV pank võib sattuda USA sanktsioonide alla.

„ABVL jaoks on rahapesu osa pangandustavast,“ ütles USA aserahandusminister Sigal Mandelker Rahapesuvastase ja finantskuritegude konverentsil. „Osa panga ebaseaduslikust tegevusest moodustavad tehingud ÜRO sanktsioonide all olevate osapooltega, millest mõned on seotud Põhja-Korea ballistiliste rakettide hankimise ja ekspordiga. Lisaks võimaldas ABLV korruptsiooniga tegelevatel poliitikutel kantida miljardeid dollareid varifirmade kontodele. ABLV ei suutnud nende kontode üle kontrolli teostada, mis on seotud Aserbaidžani, Venemaa ja Ukraina isikute suurmahulise ebaseadusliku tegevusega.“

Läti finants- ja kapitaliturgude komisjon (FKTK) teatas, et ABLV pank jätkab tegevust ning panga juhtkond peab leidma lahenduse, suhtlema ja tegema koostööd USA riigikassa finantskuritegude üksusega.