39-leheküljeline kaebus läks teele rahvusvahelisele pangandus-arbitraažikohtule, sealt avaneb lõunanaabrite pangandusest üpris kole pilt. Väidetakse, et Läti kõrgeim pangandusametnik Ilmars Rimsevics, kes kuulub ka Euroopa keskpanga ladvikusse, on Norvik pangalt häbematult raha välja pressinud. Väljapressimine nägi välja nii, et Ilmars Rimsevicsi käsilane kohtus Norvik panga omanikuga ja kirjutas paberitükile teate: 100 000 eurot kuus.

Ilmars Rimsevics võeti laupäeval vahi alla. Ta oli kutsutud korruptsioonivastase büroo KNAB juurde tunnistusi andma, ent võeti sealsamas kinni, läbi otsisti ka tema maja ja tööruumid. Rimsevici kinnipidamine on eriti hull asi, kuivõrd ta puutub otseselt kokku ka näiteks Euroopa Liidu pangandusreeglite koostamisega, tal on ligipääs niihästi Läti vabariigi kui ka NATO salajasimatele dokumentidele.
Ametnik lasti täna vabaks, ta teatas kohe, et lükkab tagasi kõik süüdistused, mis tema suhtes on esitatud.

Läti keskpank ja Euroopa keskpank pole tema kinnipidamise kohta seni ametlikku kommentaari andnud.

Ka pole üheselt selge, mis asjus ta täpsemalt kinni peeti, teada on ainult, et küsimuse all on Venemaalt varastatud raha puhtakspesemine Läti pankades. Läti pangandussüsteemi on selle eest hurjutatud juba tükk aega, (alates aastast 2008) summad on olnud kosmilised (230 miljonit dollarit), asjaolud päevavalgele toonud Vene advokaat Sergei Magnitski suri vanglas, kuna ei saanud kohast meditsiinilist abi oma tervisehädade vastu. Magnitski surma tõttu on mitu kõrgemat Vene ametnikku ka USA ja Euroopa liidu sanktsioonide all. 2014 aastal tuli avalikuks järjekordne skeem, kuidas nüüd juba suurem summa, 20 miljardit Venemaalt varastatud dollarit jälle Läti pankades puhtaks pesti. Kõik need asjad juhtusid ajal, mil Ilmars Rimsevics juhtis Läti pangandussüsteemi.

Seega tuleb Norvik panga suuromaniku ja juhatuse esimehe Grigori Guselnikovi süüdistus – et Rimsevicson ahne väljapressija – lihtsalt erakordselt keerulisel ajal. AP hinnangul on Läti sattunud sügavasse kriisi.

Nagu B-kategooria filmis

Guselnikov kirjeldas AP-le detailselt kohtumisi väljapressijatega. Ta kohtus Rimseviciga esimest korda 2015. aastal Renars Kokinsi nimelise isiku vahendusel. Nad läksid Riia äärelinnas asuvasse suurde villasse, mida jälgisid iga nurga alt turvakaamerad. Mõne aja pärast astus majja sisse (koputamata, nagu kirjeldab AP) veel üks mees: keskpanga juht Rimsevics. Ta rääkis Guselnikovile, et saab teda panganduse alal suuresti aidata, sest kohalik pangandusregulaator on lojaalne „talle isiklikult“, selleks on vaja ainult sellesama Kokinsiga koostööd teha. Rimsevic jäi villasse umbes 10 minutiks, Kokins ja Guselnikov istusid laua taha. Kokind võtis tüki paberit ja kirjutas sinna „100 000 eurot kuus“, selgitas Gusenikovile ühtlasi, et kõik Läti pangad osalevad sedasorti „koostöös“. Guselnikov, kel on nii Briti kui ka Vene kodakondsus, otsustas mitte maksta. Ta kohtus Kokinsiga hiljem veel mitu korda, ühekorra näiteks mingi hiina restorani ees parklas, teise korra jälle ühise tuttava sünnipäeval, ning „koostöö“ tuli alati jutuks. Kuna Guselnikov ei maksnud, tabasid tema panka ka mitmesugused reeglistikku puudutavad tagasilöögid. Lisaks altkäemaksule, kinnitab Guselnikov, soovis Kokins, et Norvik pank osaleks ka rahapesuskeemides.

Sagedased Vene-reisid

AP käsutuses on veel hulk materjali, mis näitavad Rimsevici sooje suhteid Venemaaga. Alates 2010 aastast väisas lätlane idanaabrit 8 korda, pärast Krimmi annekteerimist sattus ta aga tihedamini Valgevenesse. AP-l on näiteks foto, millel paistab Rimsevic olevat mingisugusel jahireisil, kus osaleb ka ühe Vene riikliku sõjatehnikaettevõtte juht Dmitri Pilšikov. Pildi järgi otsustades on tegu sõbraliku koosistumisega: nurgas seisab kitarr, laual on likööri ja seinal ripub automaat.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena