Eesti Energia kasum kukkus 40%
Eesti Energia müügitulu oli 2017. aastal 754 miljonit eurot, kasvades aastavõrdluses 2%. Kulumieelseks ärikasumiks kujunes 264 miljonit ehk 20% vähem kui 2016. aastal, puhaskasumit teeniti aga 101 miljonit, mida on aastatagusest 40% vähem. Põhiliselt on 2017. aasta väiksemad tulud seotud Auvere elektrijaamaga seotud leppetrahvide vähenemisest, teatas ettevõte. Eesti Energia on teinud omanikule ettepaneku maksta 2017. aasta eest dividendi 15,8 miljonit eurot, millele lisandub tulumaks summas ligi 4 miljonit eurot.
Auvere jaam kavatsetakse sel aastal ehitajalt vastu võtta
Auvere elektrijaam töötab 2015. aastast. „2017. aastal ehitas General Electric Auvere elektrijaamale uue kottfiltri süsteemi, mis tagab jaama madalad tolmuheitmed ka maksimaalsete koormuste juures. General Electric viis elektrijaamas läbi erinevaid võimekuse ja töökindluse teste ning katsetas kütusesegusid. Jaam on planeeritud ehitajalt vastu võtta käesoleval aastal,“ rääkis Avila. Auvere elektrijaam tootis 2017. aastal 1,4 TWh elektrit.
Eesti Energia alustas 2017. aasta teises pooles elektri ja gaasi müüki äriklientidele Poolas, kus praeguseks on leitud üle 50 kliendi. Lätis tõusti pärast sealse gaasituru avanemist riigi suuruselt teiseks gaasimüüjaks. Käesoleva aasta kevadel alustab Eesti Energia elektri müügiga ka Soomes ja Rootsis. Soomes pakutakse energiateenuseid koduklientidele, Rootsis aga nii kodu- kui ka äriklientidele.
Avila sõnul on kontserni strateegia suunatud kasvule ja puhtamale energiale. „Vastavalt strateegiale on meie eesmärgiks toota 2021. aastal 40% elektrist taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest. Selle ambitsioonika sihi täitmisel on oluline roll Eesti Energia taastuvenergia ettevõttel Enefit Green, kes plaanib enda tootmist laiendada kontserni senistel koduturgudel Läänemere piirkonnas,“ ütles Avila. Valitsus on kokku leppinud Enefit Greeni vähemusosaluse börsile viimises.
Elektrihind püsis samal tasemel
Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila ütles, et 2017. aastal jäi elektri turuhind Eesti hinnapiirkonnas samale tasemele 2016. aastaga. „Elekter maksis Eestis sama palju kui Soomes, samas meie lõunanaabrite Läti ja Leedu elektriturul on hinnad endiselt kallimad kui Eestis. Tänu NordBalt merekaablile on hinnad ka lõunanaabrite juures siiski aasta-aastalt langenud ja Eesti-Soome hindadega sarnasemaks muutunud."
Andri Avila sõnul tootis Eesti Energia 2017. aastal viimase nelja aasta suurima koguse elektrit – 9,7 teravatt-tundi. „See näitab selgelt, et Eesti Energia juhitavad elektritootmisvõimsused on vajalikud ning püsivad regionaalsel elektriturul hästi konkurentsis ja toovad sisse eksporditulu,“ lausus Avila. „Arvesse tuleb võtta ka seda, et nii Soome kui ka Leedu on endiselt suures elektridefitsiidis ning peavad enda tarbimise katmiseks elektrit Venemaalt importima,“ lisas Avila.
Kogu Eesti elektritoodang oli 2017. aastal 11,1 TWh, mis on 2,8 TWh suurem kui tarbimine. Eesti eksportis Nord Pooli elektrituru kaudu ligi veerandi oma elektritoodangust. Eurostati andmetel on Eesti Euroopa Liidu kõige energiasõltumatum riik.
Õlitootmine kasvas veerandiku
Eesti Energia majandustulemusi mõjutavad oluliselt ka kütteõli maailmaturuhinnad. Kõige sarnasem maailmaturul laialdaselt kaubeldav toode põlevkiviõlile on 1% väävlisisaldusega kütteõli, mille hind kasvas aastavõrdluses 39% ja maksis keskmiselt 271 eurot tonni kohta. Õli paranenud turuhind võimaldas Eesti Energial õlitoodangut 2016. aastaga võrreldes 24% võrra kasvatada.
Kokku tootis Eesti Energia 2017. aastal 395 000 tonni põlevkiviõli, mis on rekordiline kogus. „Enefit280 õlitehas on praeguseks saavutanud enda projekteeritud võimsuse ning suudab periooditi ka sellest enam toota. Käesoleval aastal plaanime tehase toodangut veelgi suurendada ennekõike töökindluse tõstmisega,“ selgitas Avila. 2017. aastal tootis Enefit280 45% rohkem õli kui aasta varem.
Estonia kaevandusest väljati aastaga 10 miljonit tonni põlevkivi. „Nii palju põlevkivi pole Estonia kaevandusest kunagi varem ühe aastaga kaevandatud, see on ligi kaks korda suurem kogus kui kaevanduse algne projekteeritud võimsus,“ ütles Avila. Kokku kaevandas Eesti Energia 2017. aastal 16 miljonit tonni kaubapõlevkivi.
Kontsern investeeris 2017. aastal 144 mln eurot ehk 2% rohkem kui aasta varem. 75 miljonit eurot investeeriti elektri jaotusvõrku selle kvaliteedi järjekindlaks parandamiseks. Kontserni võrguettevõte Elektrilevi rajas 221 uut alajaama ning 1572 kilomeetrit elektrikaablit. Elektrilevi võrgust on praeguseks 64% ilmastikukindel. Olulises osas tänu efektiivsuse kasvule oli Elektrilevil võimalik 2017. aastal võrgutasu elektritarbijatele 9% võrra langetada.
