Ettevõtja pöördumises presidendi poole: miks lavastuses anti edasi märk harvesterist kui monstrumist?
Ettevõtja Ando Jukk kirjutas avaliku pöördumise Eesti Vabariigi Presidendile, kus pahandas Eesti Vabariigi 100 aastapäeva juubelipidustuste kunstilise lavastuse teemakäsitluse üle, millega anti edasi märk harvesterist kui monstrumist ning hinnang kogu metsasektorile kui Eesti metsade hävitajale.
Lugupeetud Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi President!
Oleme uhked Eesti üle ja õnnelikud, et elame, töötame ja loome väärtusi meie äärmiselt hästi korraldatud riigis. Eestis pole tõesti olnud paremaid aegu kui praegu, kuid metsa- ja puidusektoris töötavad inimesed pole kunagi varem pidanud tundma suhtumist kui Eestimaa looduse rüüstajatesse.
Eesti metsandust juhivad ja metsandussektori ettevõtetes töötavad enamasti erialase haridusega spetsialistid, kes on õpetatud pikaajaliste traditsioonidega teadmiste abil Eesti metsi jätkusuutlikult majandama. Eesti metsa- ja puidusektori ettevõtted on teinud oma investeeringud kaalutletult, konservatiivselt ja metsade jätkusuutlikkust silmas pidades. Tänases Eestis on enam metsa kui iial varem, mil me seda mõõta oleme osanud.
Samas kaasaegset metsade majandamist ei kujuta tänapäeval enam ette ilma kaasaegse tehnikata, mis on varustatud kaasaegse infotehnoloogiaga. Harvesterid pakuvad selles töötavale operaatorile ohutut töökeskkonda, selget ülevaadet tehtud tööst, kontrolli töö kvaliteedi üle ning mis samuti oluline, harvesterid võimaldavad iga mahavõetavat puud tulusamalt majandada, et saaksime rohkem tulu nii ettevõtjale kui riigile. Seetõttu on meile arusaamatu Eesti Vabariigi 100 aastapäeva juubelipidustuste kunstilise lavastuse teemakäsitlus, millega anti edasi märk harvesterist kui monstrumist ning hinnang kogu metsasektorile kui Eesti metsade hävitajale.
Biomajandus, mille lahutamatu osa on metsa- ja puidusektor, loob väärtust taastuvatel ressurssidel. Metsade majandamise toetuseks tegid hiljaaegu avaliku pöördumise Euroopa teadlased ning seda avaldust toetasid ka metsandusteadlased Eesti Maaülikoolist. Just metsade majandamises nähakse võimalust inimeste tekitatava keskkonnajalajälje vähendamiseks. Enamus maailmast otsib kaasaegseid nutikaid lahendusi kuidas asendada fossiilseid materjale ja kütuseid taastuvate jätkusuutlike ressurssidega. Sellel tõekspidamisel oleme siiani toimetanud ning samadest põhimõtetest oleme lähtunud tulevikuvisioone rajades. Kahjuks edastati aastapäevaüritusega rahvale hirme, et Eesti metsad on justkui halbades kätes. Kinnitame, et meie sektor on vastutustundlik, läbipaistev ning jätkusuutlik.
Oleme suutnud paarikümne aastaga üles ehitada ühe Eesti kõige olulisema ja märkimisväärset lisandväärtust loova majandusharu, mis suudab rahvusvahelisel turul edukalt konkureerida Rootsi, Soome, Saksamaa, Kanada ja Austriaga. Lisaks majanduslikele väärtustele on metsasektori roll ühiskonnas olnud alati kohaliku elu edendajana pakkuda sotsiaalset ja kultuurilist kindlust maapiirkondades, kus töökohti ja head palka napib. Kui palju on neid ettevõtteid Eesti maapiirkondades, kus tööstuharu keskmine palk on üle 1000 euro ja küünib mõningates ettevõtetes keskmise palgana koguni 1800 euroni?
Loodame, et saame võimaluse kokkusaamiseks, et sektori rollist ja väärtustest Eesti ühiskonnas avatult rääkida.
Lugupidamisega,
Ando Jukk
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse liige
Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler
