Mis on B1 keeletase?
Euroopa Liidus on keeletasemed liigitatud konkreetete nõudmiste alusel. Dubrovksi sõnul ütleb vastav raamdokument, et B1 tasemel keelt valdav inimene „mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm. Saab enamasti hakkama riigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada selgitada oma seisukohti ja plaane.“ Taxigo juhi arvates ei peaks teenindussektoris töötavad inimesed üheski riigis kasvõi ainult lugupidamisest alla selle taseme kohaliku keele oskusega leppima. „Need, kes seda mõistavad ja pingutavad, on ka paremad teenindajad. Nende aktsenti ega grammatilisi vigu ei tohiks samas väga pahaks panna, pigem tuleks pingutajaid premeerida. Just seda tahame ka teha Taxigos.“

Iga klient peaks teadma, mis keelt juht räägib
Dubrovski sõnul ei soovi Taxigo selle sammuga solvata ühtegi rahvust või keelt, ei vene juhte, välistudengeid Aafrikast, ega teisi toredaid inimesi. Küll aga soovitakse anda klientidele enne sõitu rohkem infot teenuse kvaliteedi kohta. „Igaüks peaks enne takso tellimist teadma, kas ja mis määral juht tema keelt valdab. Vene inimene sõidab meeleldi juhiga, kes räägib vene keelt, eesti inimesele üldjuhul meeldib rohkem eesti keelt mõistev juht. Senimaani tähendas Eesti lipp meie äpis kõrvuti teiste keelte lippudega seda, et juht saab vähemasti vähesel määral aru ja ka suhtleb. Soome, Venemaa, Inglismaa, Rootsi jt lipud jäävad seda „natuke suhtlemist“ tähistama ka tulevikus,kuid kuna elame ja töötame Eestis, siis leidsime, et siin peaks keeleoskust tähistav märk viitama vähemasti Eesti kodakondsusega nõutud keeletasemele. Nii arvasime praegu eesti keele oskajate rividest välja veidi üle poolte juhtidest, kellest tegelikult 95% saab ikka natuke aru ja oskab ka mõned laused kindlasti rääkida. Lihtsalt seda ei saa meie arvetes Eestis pidada piisavaks keeleoskuseks isegi taksoroolis töötades.“

Lipu saamiseks tuleb sooritada keele-eksam
Hetkel on sinimustvalge lipuke lisatud Taxigo äpis 960 taksojuhi autopildi juurde, samal ajal kui kokku sõidab Taxigo äpis Eesti territooriumil aktiivselt pea 2500 juhti. Eduard Dubrovski kinnitas, et iga firma või erataksojuht, kes soovib tulevikus saada oma autopildi kõrvale ka Eesti lipu märki, peab tooma riikliku keele-eksami tõendi. Samuti võivad taksofirmad ise juhte testida ja võtta vastutuse nende keeltaseme osas. „Kui mõni taksofirma lisab juhte liiga optimistlikult, siis annavad kliendid sellest õnneks kohe märku ja saame ka need lipukesed kergesti eemaldada.“
Ta möönis, et kuna tegeliku keeletaseme määramine mitmele tuhandele juhile võtab aega, siis alguses võib tulla ka sisse eksitusi, kuid need püütakse siis iga juhtum eraldi selgeks teha. „Siin saavad ka kliendid olla abiks: kui olete tellinud sinumustvalge lipukesega takso ja juht ikkagi ei saa teist aru, siis palume kohselt anda äpis tagasisidet, et saaksime kontrollida.“

Kehv keeleoskus sunnib konkureerima madalama hinnaga
Eduard Dubrivski sõnul ei kavatse Taxigo kunagi ühelegi juhile ette kirjutada, mis hinna või autoga ta sõitma peaks ja mis keelt ta peaks oskama rääkima. „Praktikas püüame aga kliendile anda teenuse osas võimalikult täpse eelvaliku. On selge, et eesti keelt väga napilt rääkivate juhtide järgi saab edaspidi nõudlus eesti kundede seas veidi langema, mis sunnib neid ilmselt sõitma vastukaaluks odavama hinnaga või motiveerib keelt õppima. Ükskõik millise tee nad valivad, selge on see, et meie äpi klientide seas on ka piisavalt neid, kes juhilt head eesti keelt ei oota ning kui nad saavad sellevõrra veidi odavamalt sõita, on väga rõõmsad. Ka täna on mitme peamiselt vene keelsetest juhtidest koosnevate taksofirmade hinnad konkurentsitult Eesti odavaimad, odavamad kui Taxify. See hinnaga konkureerimine ongi nende leib ja selge see, et selles hinnaklassis on tööd palju. Seega jätkub tööd ka edaspidi kõigile!“

Kehv keeletase on seotud riigi argusega
Küll aga leidis Taxigo taksäpi looja, et riik on olnud seni poliitiliste taktikamängude tõttu liiga arg, et rakendada täiel määral keelenõuet ka taksonduses. „Kui riik oleks andnud selge üleminekuaja ja öelnud juba 2016 aastal, et 2018. aastal EV100 ajaks te enam taksoteenuse pakkumiseks lube ei saa, kui keelt ei oska, oleks meil täna poole rohkem taksojuhte, kes eesti keelt oskaks. Aga kuna riik pigem arvas, et „las igaüks sõita taksot nagu oskab“, siis nüüd tuleb meil see keelekorrektuur ise eraettevõtluse tasemel ära korraldada!“