Uuring: sooline palgalõhe väheneb, sest naisjuhte tuleb järjest juurde
„Sooline palgalõhe kujuneb paljude tegurite koosmõjus, kuid süsteemse lähenemise ja pideva teavitustööga kõigis eluvaldkondades on võimalik ebavõrdsuse vähenemisele kaasa aidata,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Kindlasti on soolise palgalõhe vähendamisel oluline roll tööandjatel ning nende toetamisel, et organisatsioonide sees mõeldaks rohkem soolise võrdõiguslikkuse ja palgasüsteemide analüüsimisele. Samuti on naised muutunud julgemaks ning oskavad oma kvalifikatsiooni hinnata ning töö eest ka väärilist tasu nõuda.“
Soolise palgalõhe kahanemist on mõjutanud ka asjaolu, et statistikaameti andmetel on viimastel aastatel tõusnud juhtivatel ametikohtadel töötavate naiste osakaal, mis omakorda peaks avaldama mõju naiste palkadele.
Eurostati andmetel on 2016. aastal suurim langus soolises palgalõhes toimunud hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal. Tööjõu-uuringu andmed näitavad, et viimastel aastatel on hulgi- ja jaekaubanduses tõusnud naiste osakaal, kes on juhtival ametikohal. 2016. aastal tõusis mõnevõrra ka naistest tippspetsialistide osakaal.
Soolise palgalõhe vähendamiseks on sotsiaalministeerium välja töötamas eelnõu, millega luuakse senisest tõhusam süsteem soolise palgalõhe analüüsimiseks ning aidatakse tööandjatel senisest efektiivsemalt ja mugavamate lahendustega naistele ja meestele makstavaid tasusid analüüsida. Lisaks antakse tööinspektsioonile õigused teha soolise palgalõhe järelevalvet avalikus sektoris.
Naiste lühemad töise sissetuleku katkestused aitavad samuti kaasa soolise palgalõhe vähendamisele. Eelmise aasta detsembris vastu võetud vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi esimese etapi muudatustega innustatakse ka isasid võtma rohkem osa vanemapuhkusest, mis omakorda võimaldab vanematel paindlikumalt kombineerida osaajaga töötamist ja puhkamist.
2016. aastal oli sooline palgalõhe Eestis viimase 11 aasta madalaim ehk 25,3%, 2015. aastal 26,9%, 2014. aastal 28,1% ning 2013. aastal 29,8%.
