Trumpi soov näha kaubandussõda võib kaasa tuua majanduskriisi

USA president Donald Trumpi väljaütlemised viimastel päevadel viitavad sellele, et ta soovib näha kaubandussõda. CNN võttis kokku, mis juhtuks USA majandusega, kui Trumpi soov täide läheks.

Kaubandussõjas kehtestavad riigid tariife ja muid piiranguid imporditud kaubale, sageli selleks, et karistada kaubanduspartnerit. See tooks kaasa kogu rahvusvahelise kaubanduse aeglustusmise ning kõige mustema stsenaariumi korral ülemaailmse majanduskriisi. Protekstionistlik majanduspoliitika oli majandusteadlaste sõnul üks põhilisi tegureid, mis tõi kaasa Teisele maailmasõjale eelnenud majandussurutise Suure Depressiooni. Kõik majandusteadlased on seisukohal - kaubandussõjas võitjaid ei ole.

Kuid president Trump ei nõustu nendega. Ta kirjutas reedel Twitteris, et USA-le oleks kaubandussõda hea ja kerge võita.

Kuid mis hakkab juhtuma USA-s, kui Trumpi soov täitub?

Hinnatõus

Hindade kerkimine on enam kui kindel. Trump on öelnud, et plaanib kehtestada 25% tariifi imporditud terasele ja 10% tariifi alumiiniumile. See tähendab, et kõikide terast või alumiiniumit sisaldavate kaupade hinnad tõuseksid. Sinna hulka kuuluvad näiteks autod, kuid ka näiteks pakendatud toit.

USA alumiiuniumitootjad on tunnistanud, et nad ei suudaks toota piisavas koguses metalli, et asendada täielikult imporditud kogust. Ehk tariifide kehtestamine ei tähendaks importimise lõppemist, lihtsalt kõrgemat hinda. Ja kui välismaise kauba hind on kõrgem, siis tõenäoliselt tõstaks hinda ka kohalikud tootjad.

Müüginumbrid kukuvad

Ei tohi unustada kaupa, mida USA ise ekspordib. Kaubandussõjas hakkaksid kaubanduspartnerid kehtestama ka USA-le tariife, muutes kaupa kallimaks. Halvimal juhul keelatakse täielikult USA kauba sisseost.

USA firmad hakkaksid seega välismaistel turgudel kaotama konkurentsis ning taastumine võtaks aastaid aega. 2017. aastal eksportis USA 60 miljardi dollari ees autoosi, 56 miljardi dollari eest lennukeid, 52 miljardi dollari eest autosid ja 51 miljardi dollari eest ravimeid.

USA kaubanduspartnerid on ka riigi suurimad laenuandjad

USA föderaalne eelarvepuudujääk on aastast aastasse kasvanud ning ulatub järgmisel aastal 1 triljoni dollarini. Wall Street on mures, sest see võib tõsta valitsuse võla intressimäära. See omakorda tõstaks tarbijate ja ettevõtete laenukasutuse kulutusi.

Hetkel hoiab interssimäärasid kontrolli all asjaolu, et USA võlale on suur nõudlus. Näiteks Hiina, kes on USA kaubanduspartnereid, on ostnud kokku ligikaudu 1 triljoni dollari väärtuses USA riigivõlga. Kui Hiina enam USA riigivõlga osta ei soovi, tõuseks intressimäärad märkimisväärselt.