Eelmisel aastal korraldati riigihankeid kahe miljardi euro eest
Kokku on veebruari alguse seisuga sõlmitud eelmisel aastal alustatud hangete tulemusena 12 200 hanke- ja raamlepingut. Lepingu sõlminud pakkujatest 87 protsenti olid väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted ja 13 protsenti suurettevõtted.
„Hea meel on tõdeda, et Eesti on Euroopa Liidus esirinnas e-riigihangete läbiviimises, sest möödunud aastal korraldati elektroonilisi riigihankeid 93 protsenti hangete koguarvust, kasvas aastaga 3 protsendi võrra,“ ütles rahandusministeeriumi asekantsler Raigo Uukkivi.
Kõik hanketeated avaldatakse riigihangete registris juba alates aastast 2001 ning e-menetlusi saab registris läbi viia alates 2011. aastast. „Riigihangete korraldamine keskse riigihangete registri kaudu tagab, et teave korraldatavatest riigihangetest jõuab paremini ettevõtjateni üle Eesti. Jätkame registri arendustega koostöös rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse ja Nortal ASiga ka sel aastal, et sügisel minna üle uuendatud ning ajaga kaasas käivale registrile, võimaldades paindlikku tegevuste järjestust ja hanke osade eri aegadel menetlemist,“ lisas riigihangete ja riigiabi osakonnajuhtaja Kristel Mesilane.
Riigihangetest korraldati 40 protsenti teenuste tellimiseks sarnaselt aasta varasemale, veidi üle 30 protsendi asjade ostmiseks ja veidi alla 30 protsendi ehitustöödeks, mille osakaal suurenes võrreldes eelneva aastaga.
Sarnaselt aasta varasemaga viidi hangetest 58 protsenti lihthankena, 29 protsenti avatud menetlusena ning väljakuulutamiseta ja lihtsustatud korras 5 protsenti.
Majandusliku soodsuse kasutamise hindamiskriteerium jäi samale 16 protsendi tasemele võrreldes aasta varasemaga. Enam kasutatakse seda tingimust suuremahulistes hangetes. Üle rahvusvahelise piirmäära hangetes oli osakaal 27 protsenti kõigist hankemenetlustest ja alla rahvusvahelise piirmäära 14 protsenti. Samal ajal vähenes keskkonnahoidlikke tingimustega hangete osakaal 6 protsendilt aastaga 4 protsendile.
