Uuringust selgus, Rail Balticu projekti toetab kindlasti 16% küsitletutest ning pigem toetab 36%. Ehk kokku on toetajad 52% küsitletutest. Vastu oli 33% küsitletutest.

Aasta tagasi oli toetajaid 58% ning vastuseisjaid 29%. 2016. aasta sügisel oli toetajaid 58% ning vastaseid 21%.

Uuringu koostajad märgivad, et võrreldes varasemaga on toetus projektile jäänud samaks trassi piirkonnas (Harju-, Rapla ja Pärnumaa), kuid vähenenud Tallinnas ja mujal Eestis.
Keskmisest mõnevõrra enam toetavad projekti noored ning kõrgharidusega elanikkond.

Projekti toetajate peamisteks argumentideks on parem ühendus Euroopaga, kiirus, mugavus ning paremad reisimisvõimalused. Need argumendid olid uuringu koostajate kinnitusel peamised ka aasta tagasi.

Projekti mittetoetajate peamisteks argumentideks on projekti mittetasuvus/kallidus ning kahju loodusele. Ka need argumendid olid aasta tagasi peamised, kuid nüüd mõnevõrra reljeefsemalt esil.
Endiselt peetakse RB projekti käsitlemisel usaldusväärseimaks institutsiooniks/huvigrupiks majanduseksperte (48% peab usaldusväärseks, 22% ei pea, kokku +26%), kuigi see hinnang on mõnevõrra langenud.
Järgnevad kodanikeühendused (+25) ja üldine avalik arvamus (+22%).

Madalaima usaldusväärsusega on teema käsitlemisel, sealjuures võrreldes aastataguse uuringuga langenud hinnanguga, riigikogu, peaminister ja valitsus.

Hinnang projekti mõjule Eesti jaoks tervikuna on jätkuvalt positiivne – 58% projektist teadlikest peab mõju väga või pigem positiivseks, kuid ka see hinnang on veidi langenud – 2017 kevadel hindas mõju positiivseks 64% ning 2016. aasta sügisel 68% küsitletutest. Seega on hinnang projekti positiivsele mõjule endiselt mõnevõrra kõrgem kui toetus projektile, märgivad uuringu koostajad.

Hinnang projekti realiseerumise perspektiivile (kindlusele), arvestades viimase poole aasta arenguid, ei ole võrreldes aastataguse uuringuga positiivsemaks muutunud. 32% küsitletutest leiab, et projekt on muutunud kindlamaks, 26% et vähem kindlaks ning 43% ei oska hinnata.